võimalikkuse tingimused ...) Subjektile annab Foucault märksa suurema vabaduse ja võimuteostuse diskursuse vastu, kui seda võiks teha strukturalism oma struktuuri jäikuses. Kui struktuurid on ettemääratud kindlaid käitumismudeleid lubavad üksused, siis diskursused omavad seeriaid, mis lubavad diskursuseid omavahel mõjutada, seguneda, ümbergrupeeruda jms. Diskursuse toob esile juhuslikult tekkiv sündmus, ilma diskursuseta me aga ei oskaks seda arvatavasti tähenduslikustada, mis vastandusb univeraalsele tähendusmõistele. Samas leidub Foucault teoorias huvitav tõik sellisest nähtusest, nagu alustrajav subjekt, mis ainimeerib keele tühjad vormid. See tähendab, aga et on olemas algseid tähendusi kogemuse tasandil, mis on äratuntavad ka ilma diskursuse korrata.
21 keelatud mõtted. Selline diskursiivne käärimine võis avaldada vastupidist mõju seks muutus inimeste jaoks huvitavas, eriliseks tõstab nähtuse inimeste jaoks tähelepanu alla. Samad protsessid jätkuvad ilmselt ka praegu. Näiteks seksuaalse ahistamise diskursus. Naisi õpetatakse ahistamist ära tundma st aru saama millal neid ahistatakse. Ka mehi õpetatakse ahistamist ära tundma, st aru saama millal nad ahistavad. Ilma diskursuseta ei saaks naised ja mehed vb üldse aru, et midagi on valesti. Või nt pedofiila diskursus. Foucault analüüsiks asja nii, et just pedofiila hirm (diskursus) just pedofiilat tekitabki. Seostub ka sotsiaalkonstruktivsmiga diskursuse käigus konstrueeritakse mingit asja. 2.Sotsiaalsed normid. Kultuuris õigeks peetav käitumine. Võib eristada kirjutatud norme (seadused, eeskirjad); kirjutamata normid (ettekujutused õigest, sobivast käitumisest) huvitavad sotsiolooge rohkem
annaabi.ee 
