pakub võimaluse ratsionaalne juriidiline argumentatsioon (diskurss). See on üks praktilise ratsionaalse diskursi erijuht. Teooria rajaneb kolmel põhimõttel: 1) juriidilise argumentatsiooni juures on tegu praktilise küsimusega; 2) erilist, alati toimivat juriidiliste põhjendusreeglite süsteemi ei ole, diskurss peab õigustama väärtuste rolle üldistes praktilistes argumentides; 3) juriidiliste argumentide avatus ei tähenda, et õiguslik oleks redutseeritav pelgalt praktilisele. Diskursiteooriad on protseduurilise iseloomuga. Võib eristada praktilise ratsionaalse diskursi alaliikidena õigusloomet, juriidilist diskurssi ja kohtumenetlust. Kui õigusloome abil luuakse õigus, siis juriidilise diskursi raames peab saama öelda: a) mida kujutab endast õiguse raames sündiv lahendus; b) milline on mõistlik lahendusprotseduur. 1
juriidiline argumentatsioon (diskurss). See on üks praktilise ratsionaalse diskursi erijuht. Teooria rajaneb kolmel põhimõttel: 1) juriidilise argumentatsiooni juures on tegu praktilise küsimusega; 2) erilist, alati toimivat juriidiliste põhjendusreeglite süsteemi ei ole, diskurss peab õigustama väärtuste rolle üldistes praktilistes argumentides; 3) juriidiliste argumentide avatus ei tähenda, et õiguslik oleks redutseeritav pelgalt praktilisele. Diskursiteooriad on protseduurilise iseloomuga. Võib eristada praktilise ratsionaalse diskursi alaliikidena õigusloomet, juriidilist diskurssi ja kohtumenetlust. Kui õigusloome abil luuakse õigus, siis juriidilise diskursi raames peab saama öelda: a) mida kujutab endast õiguse raames sündiv lahendus; b) milline on mõistlik lahendusprotseduur. Ratsionaalse juriidilise diskursi reeglid on: a) sisemise põhjendamise reegel – so tüüpiline transformatsioon õiguse see –
annaabi.ee 
