olla töölepingu lõpetamise põhjuseks (Vanuseline diskrimineerimine lokkab). Kõik inimolendid on vabad ning neil on võrdne väärikus ning võrdsed õigused. Et seda saavutada, peavad kõik kogukonnad võtma omaks kogukonna sisesed erinevused ning püüdma tagada inimestele kõik inimõigused: tsiviil, poliitilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurialased nagu seda on tunnustanud rahvusvahelised konventsioonid. Diskrimineerimisvastane seadusandlus on tõestanud, et see aitab kaasa suhtumise muutumisse teistsugustesse inimestesse (puuetega inimesed, teistsuguse etnilise päritoluga inimesed ja orientatsiooniga inimesed jne). Samas ei piisa üksi seadusest. Ilma kogu ühiskonna pühendumiseta, samuti teistsuguste inimeste aktiivse sekkumiseta oma õiguste jaluleseadmisel, on seadusandlus kui tühi kest. Seega on seadusandlike meetmete toetuseks ja inimeste vajaduste
Kõige tähtsamaks dokumendiks inimõiguste vallas on 1948.a ÜRO Inimõiguse ülddeklaratsioon. Juhtivat rolli mängisid president Roosevelti lesk ja üks prantsuse jurist. Tänu sellele selgus, et mingid inimõigused on ikka universaalsed, olenemata riigi asukohast. 1966.sõlmiti 2 eraldi inimõiguste pakti "Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste pakt" ja "Kodaniku- ja tsiviilõiguste pakt". Lisaks on olemas "Naise diskrimineerimisvastane leping", "Piinamisvastane konventsioon" jne. Inimõigused on hierarhiline nähtus. Derogatiivsed inimõigused on need, millest riik eriolukorras võib ajutiselt ka loobuda. Kuid osadest ei tohi loobuda isegi mitte ka sõjaolukorras. Kõige tugevam tavaõiguse osa on ius cogens (seda ei saa lepinguga muuta, nt agressioonikeeld, piinamise keeld, piraatluse keeld). Ius cogens on paljuski Euroopa leiutis ja Euroopa poolt kasutatav. Ius cogens paralleelmõisteks on erga omnes kohustused, mis
annaabi.ee 
