Sotsiaalsed suhted ja hoiakud 22.03. Hoiak On õpitud eelsoodumus reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiak on õpitud, kestev, seoses positiivse või negatiivse reaktsiooniga(kui mul on eelnev kokkupuude selles vallas ning kui see on olnud neg, siis seda väldin. Kui on neg hoiak kooli suhtes, siis see võib kooli vältimiseni viia või see võib viia diskrimineerimiseni, seksismini,), seos tegevusega Hoiakul on kolm mõõdet 1. Tunnetuslik – uskumused, arvamused 2. afektiivne – emotsionaalne. Kui uskumus on neutraalne. Ma tean, et mõtlen nii, et . emotsionaalne eristabki uskumust, arvamust hoiakust. Sellel on emotsionaalne taust taga. Mulle Meeldib, mulle ei meeldi. 3. käitumuslik – neg hoiak kooli vastu, väldin seda. Neg hoiak erinevate eagruppi kuuluvate indiviidide osas ja käitungi nii, et see
teiste arvelt. Eelarvamusi tugevdab ka nn patuoinaks tegemine. Nt vaeseis süüdistatakse vaesuses, vägistamisohvreid vägistamises, naiste töölkäimist peetakse tööpuuduse põhjuseks. Eelarvamus on suhtumiste kogum. 4 Diskrimineerimine on inimeste ebavõrdse kohtlemise praktika. Nii eelarvamused kui diskrimineerimine on omavahel tihedalt seotud (eelarvamused viivad diskrimineerimiseni, diskrimineerimine omakorda tugevdab eelarvamusi). Siiski on need kaks eri mõõdet. Isik võib olla eelarvamustega, kuid mitte käituda diskrimineerival viisil. Samas võib inimene, kellel ei ole eelarvamusi vähemusgruppide suhtes, kohelda neid ebavõrdselt. Inimesed püüavad käituda nii, nagu on domineerivaks tema grupis, seljuures jätta kõrvale oma tegelikud arusaamad ja suhtumised. Seega kui muuta grupis valitsevaid käitumisnorme, on võimalik vähendada diskrimineerimist
annaabi.ee 
