Euroopa sotsiaalharta on Euroopa Nõukogu kokkulepe, mis sõlmiti 18. oktoobril 1961 Euroopa sotsiaalharta määratleb inimõigused ja põhivabadused ning kehtestab kontrollimehhanismi, mis tagab nende austamise Euroopa Liidu liikmesriikides. Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused on: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ja diskrimineerimatus. Pagulane on inimene, kes kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda.
05.1996 · Eesti allkirjastas sotsiaalharta 2000. aastal. Eesmärk · Inimeste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu artiklite kaasajastamise eesmärgil. Sisu Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ning diskrimineerimatus. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. Vaid Prantsusmaa ja Portugal ratifitseerisid sotsiaalharta täies mahus. Eesti on sidunud ennast sotsiaalharta 98-st punktist 79 punktiga. 1. Õigus tööle · Võimalikult kõrge ja stabiilse tööhõive taseme saavutamine ja säilitamine, jõudmaks täieliku tööhõiveni. · Töötajate õigus teenida endale elatist vabalt valitud kutsealal. ·
annaabi.ee 
