Ruutvõrratuse lahendamine Heldena Taperson www.welovemath.ee Ruutvõrratuseks nimetatakse võrratust, mis esitub kujul ax 2 bx c > 0 < , , , kus a 0 Ruutvõrratuse lahendid sõltuvad diskriminandist D b 2 4ac Funktsiooni väärtused on positiivsed - graafik asub x-teljest ülevalpool > x ; x1 ; x2 ; Funktsiooni väärtused on positiivsed - graafik asub x-teljest ülevalpool >
x < -1 x > -1 x < -1 x<-1 2 Lahend puudub. -1 < x < 1 3 Ruutvõrratus Ühe muutujaga ruutvõrratuse üldkuju on ax² + bx + c > 0 (a0 ja > võib olla ka <, või ). Ruutvõrratust saab lahendada graafiliselt, selle graafikuks on parabool. Sõltuvalt diskriminandist (D = b² - 4ac) ning ruutliikme kordajast (a) on paraboolil järgmised võimalikud asendid: a>0 a<0 D>0 D>0 a>0 a<0 D=0 D=0 a>0 a<0 D<0 D<0 Näide:
Näiteks ruutvõrrandi lahendamisel tuleb iga kord diskriminandi leida. Selle arvutamiseks vajaminevad tegevused võime koondada funktsioonisse. Lisaks saame teha ka funktsioon lahendite leidmiseks. Ruutvõrrandiks nimetatame võrrandit, mis on esitatud kujul: ax2 + bx + c = 0 Diskiminant on siis: D = b2 - 4ac Ruutvõrrandi lahendamiseks kasutame valemit: x1 = (-b + sqrt(D)) / 2a x2 = (-b - sqrt(D)) / 2a kus sqrt(D) tähendus on ruutjuur diskriminandist quadratic_equation.php
annaabi.ee 
