Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.”16 Kokkuvõtlikult: kaalutlusõiguse teostamisel on oluline järgida menetlus- ja vorminõudeid (sh eriti põhjendamiskohustust) + HMS § 4 lg 2 sätestatud asjaolusid. 16 Vt ka RVastS § 6 lõikeid 4 ja 5, mis sätestavad juhtumid, millal võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta. Nt
jääb päris tihti oma sõprade koju. See ei ole mõistlik selgitus, kuna sõltumata sellest, kuhu ta magama jääb, ongi ta elukohaks ehk kohaks, kuhu ta võib alati tagasi tulla ning kodu omada on talle kuuluv kinnisasi. Diskretsioon pole jäänud kasutamata.Maksuhaldur on kaalutlusõigust kasutanud. Diskretsioonipiire pole ületatud. Tegemist on otsustusdiskretsiooniga. Mitte kõik olulised asjaolud on arvestatud. Esitatud on diskretsiooniviga. 1. Põhiõiguse või vabaduse tuvastamine:õigus kodu puutumatusele (PS§ 33). 2. Legitiimsed eesmärgid:ühetaoline maksustamine ning riigikassa täitmine. 3. Sobivus:on sobiv ehk soodustab eesmärgi saavutamist. 4. Vajalikkus:on vajalik. 5. Mõõdukus: eesmärk kaalutab üle põhiõiguse riivet. (võiks kasutada intressi külmutamist või selle osalist kustutamist)