Õigusakti tekstis sõnastatakse selline hüpotees tavaliselt ,,vajaduse korral,, või ,,isiku äranägemisel,,. Niisugune sõnastus jätab hüpoteesi tingimuste sisulise määramise, aga sellega ka normi kohaldamise otsustamise rakendaja suvaks. Seetõttu esinevad määratlemata hüpoteesid tänapäeva õigusloomes väga harva, vaid siis, kui seadusandja ei oska kõiki tekkida võivad tingimusi ette näha, kuid peab vajalikuks jätta õiguse rakendajale laiad diskretsionaarsed õigused tingimuste hindamiseks ja vastavaks reageerimiseks. 2.4 Määratlemata hüpotees Õigusakti tekstis sõnastatakse normi kasutamine eriskummaliselt, kas ,,vajaduse korral,, või ,,isiku äranägemisel,,. Õigusnormi rakendamist määrava iseloomustuse järgi määratakse: 1. lihtne hüpotees 2. liithüpotees 3. alternatiivne hüpotees Lihtne hüpotees esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu
· Probleemi püstitus · Diskretsionaarne pääsupoliitika · Mandatoorne pääsupoliitika · Rollipõhine pääsupoliitika Mitmekasutajasüsteemid · Probleem: Hulk kaitstavaid objekte (failid, kirjed, kataloogid, seadmed, ...) Hulk juurdepääsu omada võivaid subjekte (inimesed, protsessid, ...) Erinevatel kasutajatel on objektidele erinevad õigused Autentimise abil saime teada, kes on kes · => Vaja õigusi autenditud kasutajatele volitada Juurdepääsu kontroll Diskretsionaarsed pääsupoliitikad · Lühend DAC (Discretionary Access Control) - igal objektil on oma omanik, kes haldab teiste õiguseid · Põhineb informatsiooni omamisel ja õiguste delegeerimisel · Levinuim laiatarbesüsteemides (peaaegu ainuvaldav) · Kinnine DAC-poliitika: vaikimisi keelatud, pääsuluba antakse subjekt-objekt paaride määratlemisega - loetleme üles, missugused objektid missugustele ressurssidele ligi pääsevad
annaabi.ee 
