rangelt seotud seadusega. Siin on tegemist juhtumiga, kus reaalses elus esinevad faktilsied asjaolud langevad kokku seaduse abstraktsete koosseisuliste tunnustega ning õiguslik tagajärg on üheselt määratletud. Selline õigusnorm kirjutab pretseptiivselt ette, millal ja kuidas administratsioon midagi tegama või tegemata jätma peab. seda niemtatakse ka määratletud õigusnormiga seotud (determineeritud) halduseks ehk „seotud determineeritud halduseks“ Diskreditsiooni liigid 1. Valikudiskreditsioon – kaks või enam õiguslikku tagajärge. Kui subsumeerimise tulemusena on selge, et normi tuleb rakendada, siis on ametnikul või ametiasutusel õigus oma otsuse alusel valida otstarbekam õiguslik tagajärg. 2. Otsustusdiskreditsioon – vastaval ametnikul või ametiasutusel on õigsu otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte. Administratsioon on diskreditsiooni teostamisel seotud õiguslike piiridega, ta ei tohi
Iseloomusta diskretsiooni liike. kaalutlusõigus - haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 29. Mis on kaalutlusõiguse eesmärk ja kus on selle piirid? Diskretsiooni e. kaalutlusõiguse eesmärk on muuta ametnike otsustusprotsess paindlikumaks ja seeläbi elunõuetele paremini vastavaks. Samuti õigluse põhimõtet ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Eristada võib valiku- ja otsustusdiskreditsiooni Piirid: diskreditsiooni sisu on ametniku otsustusvabadus. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest ei saa selline vabadus olla absoluutne. See läheks vastuollu õigusriikliku nõudega, et riik peab olema oma tegevusest seadusega piiratud: - õigusnormi faktikirjeldusega(õiguslikke tagajärgi, olgu imperatiivselt või alternatiivselt antuid, saab kohaldada vaid siis, kui lahendatav elujuhtub vastab faktilisele kirjeldusele. - vastava seaduse eesmärgi ja mõttega, oma otsustusvabadust ei tohi
annaabi.ee 
