krediit teisele ettevõttele. Laekumise kiirendamiseks kasutataksegi faktooringut. Tegemist on laenu ühe alternatiiviga, millega ettevõtted saavad tagada oma lühiajalist finantsvajadust. Faktooringu puhul müüb ettevõte ostjate tasumata arved, mille maksetähtaeg pole veel saabunud kolmandale isikule ehk faktorile. Sõltuvalt seadusandlusest võib faktoriks olla kas pank, panga tütarfirma või selleks spetsialiseerunud asutus. Üks enamlevinud faktooringuliike on diskontofaktooring, mille puhul faktor tasub ostetud võlanõude eest kohe ja raha kogumine võlgnike käest on faktori ülesanne. Kuna arve tähtpäev ei ole veel saabunud ning faktor ei saa olla kindel, kas see arve makstakse, siis ostab ta need arved nimiväärtusest odavamalt ehk diskonteeritult. Normaalsetes majandustingimustes on diskontomäär 0,3 4%, kuid suuremate riskide korral ka oluliselt suuremad. Kasutatakse tavaliselt regressiõiguseta faktooringut. Regressiõiguseks nimetatakse poolte
saabunud või ees. Liigne debitoorne võlgnevus on ettevõttele kallis ja see mõjutab tema maksevõimet ja tulukust. Seetõttu on iga finantsjuhi eesmärk kiirendada laekumisi.Üheks võimaluseks ongi kasutada faktooringut, tegemist on pangalaenu alternatiiviga. Ettevõte müüb ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on ees faktorile. Faktoriks võib olla finanstasutus või spetsialiseerunud ettevõte. Kasutusel on diskontofaktooring, mille korral faktor tasub ettevõttele võlanõuete eest kohe ja raha kogumine võlgnikelt jääb faktorile. Kuna faktor võtab endale tagasimakse riski, siis maksab ta ettevõttele diskonteeritud nimiväärtuse summa. Tavaliselt sõlmitakse lepingud regressiõiguseta. Regressiõigus tähendab seda, et vastavalt kokkuleppele müüb faktor arved arve müüjale tagasi, kui ostjatelt tähtajaks raha ei laeku.