Tavaliselt on 3½ disketi mahtuvuseks 1,4MB, kuid reaalselt mahutab ta 1,38MB andmeid. Et disketile ehk flopile oleks võimalik andmeid salvestada ja lugeda on vaja disketiseadet. CD-ROM (compact disc - read only memory) on tänapäeval laialt levinud välismälu, mis on mitu korda parem disketist. Tavalise CD-plaadi puhul on võimalik seda ainult lugeda. CD-R ja CD-RW puhul on ka ise võimalik plaadile kirjutada. Sarnaselt disketiseadmele on olemas CD-seadmed, kuhu vastavad CD-plaadid sisestatakse. CD-plaadi lugemiseks sihitakse laserkiir plaadile, mis sealt tagasi peegeldub. Keskmiselt mahutavad CD-plaadid 650-700 MB infot. CD-st järgmine põlvkond on DVD (Digital Versatile Disk või Digital Video Disk), mille mahutavus on CD-plaadist mitu korda suurem (4,7-19 GB). USB mälu on uut tüüpi väline andmekandja, kus andmed talletatakse mälukiibile. USB nimi tuleneb selle mälu ühendamise viisist arvutiga
hoolega transportima, kuna tal on palju liikuvaid osi, mis kukkumise ja põrutamise tagajärjel kahjustuda võivad. 9. KOKKUVÕTE Lisaks selles kursusetöös loetletud andmesalvestusseadmetele on ka veel hulk teisigi, millest siin juttu ei olnud ning seda sel lihtsal põhjusel, et need andmesalvestusseadmed pole tänapäeval leidnud eriti laialdlast kasutust. Näiteks zip drive, mis on ehituselt ja suuruselt sarnane disketiseadmele, kuid mahutab andmeid kuni 94MB. Lisaks veel erinevad magnet optilisel põhimõttel töötavad seadmed(Limdow, OSD, Fluorestsents ketas). Millist andmesalvestusseadet valida, oleneb eelkõige sellest, kui palju on plaanis infot salvestada, kui tihti seda infot vahetada ja muidugi ka nii hinnast kui ka kasutusmugavusest. Tavakasutajale on kõige mugavamaks andmesalvestusseadmeks kindlasti USB pulk ja väline kõvaketas (ühendub USB pordi kaudu), sest USB port on
Foto 13. AT- Foto 14. ATX- Foto 16. ATX-emaplaadi Foto 18. Kõvakettaseadme korpuse tagakülg korpuse tagakülg toide toide Toiteplokist (power supply unit) ulatuvad korpuse sisse emaplaadi toitejuhe (AT-emaplaadi toide paigaldatakse emaplaadi külge nii, et kaks musta liini jäävad kõrvuti) ning väikeste 6 Advanced Technology 7 Advanced Technology Extended 10 (disketiseadmele) ja suurte (muudele IDE8 -salvestusseadmetele) pistikutega toitejuhtmeid. Mõnel juhul väljuvad toiteplokist ka protsessori vmt. ventilaatoritele spetsiaalsed toitejuht- med. Toiteklemmidelt voltmeetriga kontrollides on mõnikord võimalik hinnata toiteploki korrasolekut: näiteks IDE-seadmete toitepistikus on must liin maandus, kollasemusta vahel 12 V alalispinge, punasemusta vahel 5 V alalispinge, kollasepunase vahel 7 V alalispinge.