Kõige tärkliserikkamad on kartuli, bataadi ja kassaava mugulad ning teraviljade terad. Tselluloos on eluslooduse enimlevinud biopolümeer olles taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Kitiin, inuliin, agar-agar, dekstraan H e t e r o p o l ü o o s i d ehk heteropolüsahhariidid Koosnevad reeglina korduvatest disahhariidsetest "plokkidest", need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest. Võivad sisaldada ka teisi, mitte süsivesikulisi aineid, näiteks orgaanilisi happeid, lämmastikaluseid. Organismis on nad kompleksis valkudega (glükoproteiinid) ja rasvadega. Organismile olulised heteropolüoosid on: hüaluroonhape - on põhiliseks rakkudevahelise aine koostisosaks. On sünoviaalvedelikus, silma klaaskehas. Osaleb veevahetuse regulatsioonis, on mikroobidele barjääriks.
Homopolüooside ehitusüksusteks (monomeerideks) on üht-tüüpi monoosijäägid (enamasti glükoos). Kesksed homopolüoosid on: · Varupolüoosid (glükoosi varud) nagu glükogeen loomsetes rakkudes (ka seentes) või tärklis taime rakkudes. · Struktuursed polüoosid nagu tselluloos (taimede rakukestad) või kitiin (putukate, karpide, homaaride eksoskelett). Heteropolüsahhariidid ehk heteropolüoosid Heteropolüoosid (heteroglükaanid) koosnevad reeglina korduvatest disahhariidsetest plokkidest, need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest . Nüüdisajal nimetatakse heteropolüoose proteoglükaanideks. Kesksed esindajad on kondroitiinsulfaadid, dermataansulfaadid, heparaansulfaat, kerataansulfaat, hüaluroonhape. Need biomolekulid funktsioneerivad inimkehas vaid komplekseerunult teiste biomolekulidega. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon.
annaabi.ee 
