mänguvõimalusi ja võis konkureerida keel- ja puupuhkpillidega. Richard Wagner lisas orkestrisse basstrompeti ja Wagneri tuuba. Ta otsis uusi tämbreid, et saavutada täiuslikku kõla. Keelpillide arv suurenes. Berlioz suurendas keelpillide arvu 60-ni. ventiilid · · Orkestrite suurenemisel tekkis vajadus hästi nähtaval kohal paikneva juhi järele. Sel perioodil olid dirigendid peamiselt heliloojad ise. Võeti kasutusele dirigendikepp 6
Ta elas rängalt üle oma populaarsuse kaotust. Varsti haigestus ta sarlakitesse ja lahkus siitilmast 1849.aasta 25.septebril. Isa Strauss suri üksinduses, suures tühjas korteris. Ent tema matused kujunesid grandioosseks. Kui isa orkestris kerkis küsimus uuest orkestrijuhist, soovitas perekonnasõber Amon kutsuda isa asemel poeg. Orkestrandid läksid täies koosseisus Johann noorema juurde et anda talle pidulikul üle isa dirigendikepp. Nii sai alguse Strauss juuniori igapäevane pingeline kontserttegevus ja komponeerimine. Peatselt hakkas nii intensivne töötamine noore helilooja tervise peale mõjuma. 28- aastaselt jäi ta ületöötamisest tõsiselt haigeks. See ei hämmastanud kedagi. Kapelli juhatamine oli tõeliselt kurnav tegevus. Juhtimis võttis 1853.aastal üle Johanni 26.aastane vend Joseph. Kui ka tema lõpuks haigestus, tuli appi kõige noorem vend Eduard.