kõikjal maailmas, palju kontserte on antud mitmetes kuulsates saalides koos väljapaistvate orkestritega ning neil on juba välja antud kokku 27 CD-plaati. Praegune EFK dirigent on 27-aastane Risto Joost, kes on ka laulja. Ta on mõlemat ala õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. 18- aastaselt asutas Risto Kammerkoori Voces Musicales. Nüüdseks on ta juhatanud kõiki olulisemaid Eesti koore ja orkestreid. Lisaks dirigeerimisele esineb Risto ka lauljana. Ta on kaks aastat laulnud EFK-s. Vabariigi aastapäeva puhul mängitud kontsert oli sisult väga huvitav ja mitmekülgne. Koori sissetulek oli juba väga erakordne ja meeldejääv. Solistid, viimne kui üks, esitasid oma osasid väga hästi ja kõlavalt. Dirigent Risto Joost on ise selle kõlava kava kohta õelnud, et see on nagu kirev kokteil parimast, mis eesti koorirepertuaaris leidub. Läbivaks teoste niidiks oli Veljo Tormise looming.
1892. aastal lõpetas Rahmaninov konservatooriumi kuldmedaliga ja tema diplomitööks sai ühevaatuseline ooper `'Aleko'', mis ka hiljem Suures Teatris lavastati. 1897. aastal kutsuti ta Mamontovi ooperiteatrisse teiseks dirigendiks. Samuti 1897. aastal langes helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. 19041907 oli ta juba Moskva Suure Teatri dirigent. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigeerus Rahmaninov USAsse. Siit alates keskendus ta peamiselt klaverimängule ja dirigeerimisele. Pidev reisimine ja kontsertide andmine olid Rahmaninovi tervisele mõjunud. Tal avastati kopsukelmepõletik, närvivalu ja ka vähk. Veebruaris 1943 andis ta oma viimase kontserdi. Looming Ta on kirjutanud palju sümfoonilist muusikat, oopereid, koorisuurvorme, romansse, palju klaverimuusikat. Tema muusikat iseloomustab mitmekesisus, seda nii zanrite kui helikeele poolest. Samuti vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia.
13. aastat kestnud kirjavahetus Nadežda von Meckiga aitas majanduslikust ning loomingulisus kriisist üle saada.(nad ei kohtunud kunagi) 10. Mis ajendas Rahmaninovi kodumaalt lahkuma ja kuidas see mõjutas tema edasist elukäiku ning tema loomingut? Pärast Oktoobrirevolutsiooni 1917. aastal emigreerus Rahmaninov Põhjamaade kaudu USA-sse ega naasnud oma sünnimaale enam kunagi. Siit alates keskendus ta peamiselt klaverimängule ja dirigeerimisele, pärast Venemaalt lahkumist kirjutas Rahmaninov vaid kuus teost. 11. Metseen Nadežda von Meck Tšaikovski elus, mida see pikaajaline tutvus Tšaikovski ellu kaasa tõi? Ta reisis palju ning tutvus paljude heliloojatega tänu talle. Nadežda oli rikas ja helde metseen kes andis heliloojale raha. 1890. aastal lõpetasid kirjavahetuse mida helilooja raskelt üle elas. Süvenes üksindus ning lootusetuse tunne mis kajastus tema viimaste aastate teostes. 12
Enamikus olid need puhkpillimarsid ja -tantsud ning kirikumuusika, ent leidus ka avamänge ja sooloinstrumentidele (flöödile, klarnetile, fagotile ja metsasarvele) kirjutatud lugusid. Tema parimaks helitööks neilt päevilt peetakse itaalia kirjaniku-patrioodi Vittorio Alfieri sõnadele loodud "Sauli meeletust" baritonile ja orkestrile. Busseto kontserdipublik hindas ja armastas Verdit väga. Kaheksateistkümneaastasest muusikust sai kohalik kuulsus ning tema orelimängule, dirigeerimisele ja helitööde esitamisele elati meelsasti kaasa. Poja menu rõõmustas vanemaid ning nende suurimaks sooviks sai näha teda mõne naaberlinnakese kirikuorganisti kohal. Kuid nooruk ise, Barezzi ja Provesi tajusid senise heliloomingu takerdumist isetegevusliku komponeerimise kammitsaisse ning Giuseppe otsustati saata Milaanosse edasi õppima. Barezzi energilisel kaasabil eraldas linna hoolekandeühing Monte de
“Ungari rapsoodia nr 2” töötlusele mainitakse ka 1. kontserdil esitatud lugusid: Gershwini “Rhapsody in Blue” ja parafraas “Lapsepõlve kodu”; samuti reklaamitakse 1. kontserdil suure menu osaliseks saanud klaveriduot Veebel-Paalse. Huvitava faktina on mainitud, et solistina osaleb Uno Tambre Tartust 184 . Kahjuks pole kirjas, mida ta esitas. See tekitab mõtte, et Veebel võis usaldada talle ka “Rhapsody in Blue” solistirolli, keskendudes ise dirigeerimisele. Artiklis hinnatakse U. Tambret meie džässitippude hulka kuuluvaks. Mõnevõrra erandlikuna meie džässikriitikas avaldas Revalsche Zeitung 17. aprillil 1937 muusikakriitik Kr. asjaliku kontserdiarvustuse “Teine jazzkontsert” 185 , kus on sõnaselgelt kirjas: “Teine jazzkontsert tõi eile jälle Estonia kontserdisaali arvuka publiku, kes kaasa- elamisega ei koonerdanud. 19 mehest 186 koosnev tugev orkester Fritz Webeli juhatusel näitas väga tähelepanuväärset ühtlast koosmängu. /
annaabi.ee 
