Tal polnud prantsuse rahvale mingit programmi peale sõdimise. Napoleon oli end selleks ajaks juba piisavalt tunnustanud kui sõjageenius. Tal oli mitmeid võite Prantsusmaal, Itaalias ja Aafrikas. Aafrikas võideldes oli tema armee ainuke, mis saavutas suuri võite. Sõjategevus keisrina Tagasi Pariisis asus ta juhtima Direktooriumi-vastast riigipööret. Novembris sai Bonapartest esimene konsul, kuid see ei tulnud talle kergelt. Tal oli ägedaid sõnavõitlusi ja ka käsivõiltusi Direktoorumiga. 1802. aastal sai temast eluaegne konsul. 1804. aastal kuulutas senat Napoleoni Prantsuse keisriks ja sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Keisriks kroonimise pidi läbi viima paavst. Kroonimise ajal võttis Napoleon krooni paavsti käest ja kroonis ennast ise. Arvatakse, et ta tegi seda iseseisvuse või iseäralike tujude pärast, aga tegelikult lähtus ta tseremoonia eeskirjadest. Lisaks 1804. aastal kehtestas Napoleon “Tsiviilkoodeksi” ehk “Napoleoni koodeksi”
sõjageeniusena. Tal oli mitmeid võite Prantsusmaal, Itaalias ja Aafrikas. Aafrikas võideldes oli tema armee ainuke, mis saavutas suuri võite. Ta tegi Aafrika retke aeg mitmeid õigeid otsuseid, mis tulid talle kasuks, et võita vaenlast. 2.2 Sõjategevus keisrina Tagasi Pariisis asus ta juhtima Direktooriumi-vastast riigipööret. Novembris sai Bonapartest esimene konsul, kuid see ei tulnud talle kergelt. Tal oli ägedaid sõnavõitlusi ja ka käsivõiltusi Direktoorumiga. 1802. aastal sai temast eluaegne konsul ja 1804. aastal kuulutas senat ta keisriks. Napoleon I Bonaparte asus ümber korraldama sõjaväge. Nüüdsest said sõjaväelased parema relvastuse ja väljaõppe. Prantsusmaa oli muutunud suurriigiks sõjalises mõttes. Nüüd algas keisri vallutussõdade sari. Ta võitis 1805. aastal Vene-Austria-Prantsuse, 1806.-1807. aastatel Vene-Preisi- Prantsuse ja 1809. aastal Austria-Prantsuse sõja.
annaabi.ee 
