koosolekust. Kuid ma ei saa nõustuda väitega, mis puudutas majandusosakonna juhataja häält. Olen veendunud, et direktor ja majandusjuhataja peavad olema samasuguse mõtlemisega, sest muidu oleks keeruline sellist asutust, nagu on seda keskkool, juhtida. Toetudes faktile, et direktor ja majandusjuhataja on aastaid koostöötanud ning aastatega on võrdeliselt kasvanud ka usaldus üksteise vastu. Seega võib väita, et direkori poolt antud hääl ühtib ka majandusjuhataja häälega, olgugi, et ta seda ei väljendanud. Protokollis on kirjas ka õpetaja Jaaksi ennatlik väide, milles ta seab kahtluse alla Kaspar Koosinuse distsipliinihoidmisvõime, väites, tsiteerin: ,,Distsipliini suudaks minu arvates hoida Siiri Siinus." See on ennatlik ja põhineb aegunud arusaamal nagu oleksid ainult vanemad õpetajad rangemad. Kaspar Koosinus on laia silmaringiga noormees, kes on distsipliini vajalikusest kindlasti aru saanud
Temast saab üks kõige vihasemaid Eesti taasiseseisvumise vastaseid, kes ka ajakirjanduses sõna võtab. Oli AI eesotsas kuni 1951. aastani, peale teda on Viktor Maamägi kuni 196...? aastani. Tema on jällegi väga oluline nime ajalooteaduse sovietiseerimisel. Tema on see, kes nõukogustab suurest selle ajalookirjutuse. Ise tegeles ka natuke ajaloouurimisega, kuid hoopis olulisem on tema administratiivne poole. Kuni 1974. aastani AI eesotsas Kahk. Tema lahkus AI direkori positsioonilt edutamise teel. Kahki järel oli AI direktoriks Karl Siilivask kuni 1984. aastani, seejärel Raivo Pullat kuni 1990. aastani. Pööras suurt tähelepanu sotsialismiperioodi uurimisele. Nende asutuste puhul on oluline uurimisväline küsimus, et kus avaldada oma uurimustöid. 1944. aastal, kui NSV võim tagasi tuli, oli päeva korral sõjaeelsete ajakirjade taastamine. Neid uurimustulemusi tuli kusagil publitseerida
annaabi.ee 
