olid selle sajandi alguseks ammendatud ja kui belglased okupeerisid Kongo siis ilmus turule kopaal Kongo. See vaik oli põhitooraine eriti hinnaliste õlilakkide jaoks. Dammaravaik Dammaravaik leiab kasutust alates 19 saj. teisest poolest. Toodetakse taimedest (Araukaaria), mis kasvavad Indoneesias, Malaisias, Indias. Sulab 80-100 oC juures ja on väga hügroskoopne. Taimi, mis eraldavad dammara tüüpi vaiku, on arvukalt: neid loendatakse üle 500 liigi ja nad kuuluvad perekonda Dipterocarpaceae. Puud kasvavad Uus- Meremaast Filipiinideni, kuid peamiselt Indoneesia saartel. Tööstuslikult sulatatakse dammara ümmarguseks kahvatukollast värvi massiks. Dammara lahustub white spirit'is, tärpentiinis, aromaatsetes solventides ja enamikes süsivesinikes, etanoolis lahustub ainult osaliselt. Selle tunnuse järgi saab dammarat eristada kampolist ja manila pehmetest kopaalidest, mis lahustuvad etanoolis jäägita. Alkoholi lisamisel dammara
Sealne puit on märksa odavam kui Euroopa ja Põhja-Ameerika metsadest saadav ning sellest toormest valmistatud puidutooted mängivad maailmaturul üha suuremat rolli. Hiina kultuurpuistute pindala on näiteks 77,1 miljonit ha s.o. juba 37 % kogu metsa pindalast (Global Forest Resources Assessment, 2010) . Troopilistes istandikes kasvatatavad peamised puuliigid Suur tiikpuu Päris-mahagonipuu Eebenidiospüür Kohvipuu Brasiilia hevea e. kummi- või kautsukipuu. Sugukond kaksiktiibviljakulise (Dipterocarpaceae) kapokipuu Istandikud säästavad looduslikke metsi Parasvöötmes rajatud puuistandikes domineerivad mitmesugused papliliigid Tõhusa aretustöö abil loodetakse saada veelgi kiirekasvulisemaid kloone ja hübriide. Näiteks Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit (sellest 8,4 mln. ha mägedes ning 1,3 mln. ha tasandikel), on juba 60% raiutud puidust ning 65% tööstuslikust ümarpuidust pärit tasandikel rajatud istandikest
annaabi.ee 
