Hulgijagunemine(Okasnahksed, meritäht) Oksaga(paju) Vanemorganismi keha jaguneb iseeneselikult mitmeks osaks, igast areneb uus organism Suguline paljunemine Geneetiline pärilik materjal kahelt vanemalt Vanematelt moodustuvad sugurakud ehk GAMEEDID Seemnerakk/spermatosoid ja Munarakk/ovotsüüt Viljastumine Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk-haploidne kromosoomistik Seemnerakk- haploidne kromosoomistik Viljastatud munarakk ehk SÜGOOT- dipolidne kromosoomistik Viljastumine Kehaväline viljastumine(kalad, kahepaiksed) Küpseb palju sugurakke. Viljastumine juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tegurite tõttu. Kehasisene viljastumine(roomajad, linnud, imetajad) Küpseb vähem sugurakke. Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Neitsisigimine on samuti suguline. Loote areng Viljastumine Seemnerakk ja munarakk Sügoot ehk viljastatud munarakk Lõigustumine Viljastumisele järgnev protsess
· Pika asja otsas on telomeerid, iga jagunemisega kaob otsas. Lõputu kordi päristuumsete rakud jaguneda ei saa. · 2) Kromosoomide arv · Eri liikidel on erinev arv kromosoome(päristuumsetes- väikseim krom arv 2-naaskelsaba, troopilises sõnajalas imbes 1000krom-i) 3) Kromosoomistik · Haploidne(n) kromosoomistik, seda on bakterites, paljude hallitus seente rakkudes, sugurakkudes. · Dipolidne(2n), kõik kromosoomid on kahes korduses. 1 koplekt on saadud ühelt vanemalt ja teine teiselt, ehituselt sarnaste kromosoomide paarid moodustavad homoloogilised kromosoomid. Näiteks: 22 paari homolooge mehel, + 1 paar: XY ja naisel on 23 paari homolooge, + 1 paar: XX. Esineb enamike päristuumsete keah rakkudes · Polüploidne(3n...10n). Näiteks teatud taimede ja seente rakud. Enamik kultuur sorte on. 4) Kromosoomistik isendi tasemel
Preglobulaarne embüro globulaarne embrüo südamekujuline embrüo (hakkavad tekkima lehtede algmed ehk idulehtede algmed ja pannakse paika iseloomulikud koetüübid) torpeedokujuline embrüo (idulehtede väljakasvud on pikad ja hulkraksed) täiskasvanud embrüo (seemnes olemas väike taim) 6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Tolmuteras tekib 2 spermiumi, millest 1 viljastab kindlasti munaraku tekib dipolidne embrüo ehk loode; 2. spermium ühineb teistuumaga ehk sulab kokku lootekoti osaga ehk lootekoti tsentraalrakuga (2 tuuma) triploidne rakk endosperm 7. Mis on kallus? Kallus diferentseerumata rakkude mass. Võetakse mingi taime osa (nt juure tükk või tolmukas) ja kasvatatakse seda agaril rakkude jagunemine diferentseerumata rakkude mass. Muutes kasvuainete hulka ja omavahelisi proportsioone agaris saab