Tserkarioosne diplostomoos Diplostomoos on paljusid kalaliike tabandav Diplostomum'i perekonna parasiitide noorvormide poolt põhjustatud invasioonihaigus, mis esineb kahe vormina: Tserkarioosne diplostomoos, tekib parasiidi tserkaaride tungimisel kalasse. Haigus esineb vastsetel ja maimudel esimesel elukuul. Arvatakse, et haigus puhang tekib, kui vees on väga palju tserkaare (3040 isendit ühes milliliitris vees). Tserkarioosse diplostomoosi puhul on maimud rahutud, nende nahk tumeneb, esinevad koordinatsioonihäired. Keha heledamal, kõhu poolel on näha arvukalt täppverevalumeid. Arvatakse, et maimud hukkuvad kudede, veresoonte ja närvide vigastuste tõttu, mida tekitavad arvukad tserkaarid organismis migreerides. Noor kalade hukkumine võib olla massiline. Haigus esineb lõhelaste noorkalakasvandustes, kus kalade paigutustihedus basseinides ja rennides on suur
Siis väljub teost 20 00030 000 tserkaari päevas. See võib kesta nädalaid. Raskelt tabandunud kalad jäävad pimedaks ühest või mõlemast silmast, nad ei saa enam normaalselt toituda ega orienteeruda ning satuvad kergesti parasiidi lõppperemeeste, kalatoiduliste lindude saagiks, kelle organismis arenevad metatserkaaridest imiussid. Täiskasvanud parasiit erineb suurel määral metatserkaarist nii kujult kui ka sisemiselt ehituselt. Ta on 0,81,0 cm suuru ne. Tiigikaladest esineb diplostomoosi kõige sagedamini forellidel ja siigadel. Haigus ilmneb suvel. Pikkamööda hakkab silmalääts muutuma valgeks ja läbipaistmatuks. Silmamuna suureneb ja pundub silmakoopast välja. Väikese arvu metatserkaaride esinemisel silmades patoloogilisi muutusi ei täheldata. Migreerivad vastsed võivad vigastada aju veresooni ja olla samuti kalade lõppemise põhjuseks. Katseliselt on leitud, et umbes 20 metatserkaari vikerforelli ühes silmas kahjustab oluliselt ka nägemist
annaabi.ee 
