vaieldamatult kogu etenduse humoorikaim ja meeldejäävaim karakter. Milline suurepärane türgi keele aktsent, millised pisaraid pühkima panevad repliigid! Tuleb tunnistada, et ka laulmise poole pealt tuli Avandi kõigi nüanssidega suurepäraselt toime.Tõeliselt suurepärane etteaste Avandi poolt. Eesti Draamateatris on ta loonud mitmeid rolle, nende hulgas Lõoke (Kitzbergi ,,Suur kosjasõit") ja Liilia (Molnári ,,Liilia", mõlemad Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastused, 2002) Avandi on mänginud ka filmides ,,Malev" (Exitfilm, 2005), ,,Tulnukas ehk Valdise päästmine 11 osas" (Parunid ja vonid, 2006), ,,Mina olin siin" (Amrion, ETV,2008), telesarjas ,,Tuulepealne maa" (ETV, 2008) jpt. Ning otse loomulikult tegi suurepärase etteaste Tangolitat kehastanud sopran Juuli Lill, kes mõjus laval äärmiselt meeldiva ning suursuguse tegelaskujuna. Juuli Lille diktsioon oli juba klass omaette, tema kasutatud väikesed
1970.–1980. aastate lavastusi Nukuteatris, mis haakusid noore režii suundumustega. Kümnendi teiseks pooleks oli vabam metafoorsus jõudnud mitmete lavastajate loomingusse, olles aga pahatihti ka tublisti lahjenenud. 35 Vanameistrite staatusesse jõudnud Voldemar Panso ja Kaarel Irdi 1970ndate olulised lavastused sündisid tavapärasemas ja psühholoogilisemas laadis, kuigi ka sinna imbus ajastuomast kujundlikkust – olgu sellekohaseks näiteks Panso lavakooli V lennu diplomilavastused „Täna mängime „Seitset venda”” (1971) ja „Mikumärdi” (1972) ning juba mainitud „Tants aurukatla ümber” või Irdi loomingust minimalistliku vormiga „Naistelaulud” (1977). Uuendusega samas teatriajas, 1969. aastal Noorsooteatris esietendunud Oskar Lutsu „Kevade” Panso dramatiseeringus ja lavastuses üllatas tavapäratult lüürilise põhiheliga, tähistades tunnetuslikku nihet Lutsu senise, pigem koomilises võtmes lava- lugemise taustal. 1970
annaabi.ee 
