rindejoont,mis justkui tunnistaks fakti, et ei toimunud kujundlikku hea võitlust kurjaga vaid inimene inimese vastu, kus ei ole võitjaid. Keegan tunnistab, et Esimine maailmasõda oli ,,traagiline ja tarbetu konflikt". Ma nõustun väitega, et suurt sõda oleks saanud ära jätta relvakokkupõrkele eelnenud nädalate jooksul. Peab tunnistama, et Keegan on tõesti andnud objektiivse ülevaate sõjasündmustest, laskudes samas sügavamale, sealhulgas diplomaatiasse, et selgitada lugejale konflikti tagamaid. Kokkuvõtteks Keegani käsitlused maailmasõdadest ei ole mõjutatud poliitilistest ega ideoloogilistest vaadetest. Ajalooteaduslikus perspektiivis on Keegani teosed piisavalt sisukad, samas vältides liigselt detailidesse laskumist. Üldiselt on mõlemad teosed kergesti mõistetavad. Teostele on lisatud ka bibliograafia, mis põhineb autori valikul. Autori sõnul on just neist pärit tema isiklikud vaated ajaloosündmustele
Dantoni positsioon Konvendis nõrgenes ning Robespiarre viis ta giljotiini alla. Erinevalt dantonistidest, vasakpoolsed jakobiinid, Klootz ja teised põhimõtteliselt välistasid igasuguse diplomaatia ja läbirääkimised. J. Hebert ja Klootz ei pidanud vajalikuks isegi kaubandus-ja diplomaatiliste suhete pidamist neutraalsete riikidega. Toitu pidi saama terrori ja rekvireerimise teel. 9. termidoori (1794-1795) riigipööre tõi muutusi välispoliitikasse ja diplomaatiasse. Selleks ajaks oli Prantsusmaa loonud üldisel sõjaväekohustusel toimiva rahvaarmee . Sõjaline üleolek nõudis ka uut diplomaatiat. Prantsusmaa sõjalised võidud kutsusid esile lahkhelid koalitsioonis. Nüüd oli diplomaatia ülesandeks nende vastuolude süvendamine. Diplomaatilise personali hulgast roogiti välja jakobiinid ja muud revolutsionäärid. Termidoorlik konvent oli valmis läbirääkimisteks. Baselis kirjutati 2 aprillil
annaabi.ee 
