Kui s on negatiivne, on a-tüüpi indiviididel eelis. Siis fA läheb 0-ks,kui t muutub suureks. Ehk nagu mina aru sain, siis alleelisageduse graafiku tõus sõltub selektsioonikoefitsendist s ja ajast t. fA(t) = fA(0)/ ( fA(0) + (1-s)t * fa(0) ) 8. Mis põhimõtteline vahe on genoomi edasipärandamisel haploidselt ja diploidselt paljunevatel organismidel? Haploidid paljunevad pooldumise teel ja kogu genoomne materjal pärandatakse eedasi. Valik diploidides on suhteliselt sarnane valikule haploidides, kuid selle vahega, et diploididel ei anta genotüüpi järglastele otse edasi. Vaid toimub paaritumine ja antakse järglastele edasi ainult pool oma genoomist. Valik tulenebki erineva genotüübiga indiviidide erinevas ellujäämises. 9. Mida näitab selektsioonikoefitsent diploidses organismis? Mille suhtes see defineeritakse? Selektsioonikoefitsent diploidses organismis nätab, mis on selle kindla
wa/wA=1-s Selektsioonikoefitsient summeerib paljunemiskiiruste erinevuse nii, et on lihtne arvutada selle erinevuse mõju alleelisagedusele: fA(1)=NA/NA+(1-s)Na 7. Millest sõltub alleelisageduse graafiku tõus? Millisel puhul on tõus järsem/laugem? fA(t) = fA(0)/ ( fA(0) + (1-s)t * fa(0) ) 8. Mis põhimõtteline vahe on genoomi edasipärandamisel haploidselt ja diploidselt paljunevatel organismidel? Johanna Valik diploidides on sarnane valikule haploidsetes organismides, kuid diploidid ei anna genotüüpi järglasele otse edasi. Selle asemel nad paarituvad ja annavad igale järglasele edasi vaid pool oma genoomist. Valik tuleneb erineva genotüüpidega indiviidide erinevas ellujäämise võimes. 9. Mida näitab selektsioonikoefitsent diploidses organismis? Mille suhtes see defineeritakse?
annaabi.ee 
