kujutanud belglane Rubens. Leto purskkaev. Versailles' pargi peaallee. 4.Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi armuvahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa LEDAga. Zeus ilmus Leda juurde luigena ja võrgutas ta. Leonardo da Vinci. Leda ja luik. (Kaks 16. saj. koopiat kaduma läinud orginaalist.) Leda tõi ilmale kaks muna, millest koorusid kaks tüdrukut, HELENA, kelle röövimisest saab hiljem Trooja sõja ajend ja Klytaimestra, ning kaks poissi, keda hüüti DIOSKUURIDeks. Tuntuima Ledat kujutava maali autor on Leonardo da Vinci (1452 - 1519). Leda seisab siin rüütult hiigelluige kaitsva tiiva taustal. Nende ees murul mängivad kaks imikueas poisslast, taamal paistab suur muna, kust peaks peagi kooruma Ilus Helena koos õega. 5.Sugugi vähem pole kunstnikke paelunud EUROPE röövimise motiiv. Europe oli Väike- Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal
Ta oli julge, vooruslik ja uhke ning sellepärast tema sümboliteks olid vibu ja nool, kuid loomade valitsejananna seostati teda sageli hirve ja karuga. Artemise saatjateks olid nümfid. Teda peetakse sageli ka amatsoonide jumalannaks ja tema auks oli püstitatud Ephesoses tempel, mida peeti üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Tema vasteks oli Diana. Zeusil oli veel kaks tütart ja kaks poega Helena ja Klytaimestra ning Kastor ja Polydeukes (poisse hüüti dioskuurideks). Laste emaks on Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Leda. Zeus ilmus tema juures luigena ja Leda tõi ilmale kaks muna. Ühest munast koorusi välja tüdrukud ja teisest poisid. Helena, maailma kõige ilusim naine, oli Menelaose abikaasa. Dioskuuride ja Klytaimestra õe suhe Parisega tõi endaga kaasa Trooja sõja. Dioskuure ehk Kastor ja Polydeukest kujutati alati valgete hobuste seljas, kuid Homeros nimetab Kastorit ratsutaltsutajaks ning Polydeukest rusikavõitlejaks