Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris 1940 a teisel poolel ja osalt veel 1950 aastate algulgi sõjaeelne stiil, mistõttu võib pidada nii 1920 & 1950 aastate ehitisi/puhvetkappe samadeks. See sarnasus on hõlmatav funktsionalismi mõiste alla. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, nt kandsid naised kõrgendatud õlgadega pintsakut. Peagi taasavastati naiselikkus ja graatsia. Selles oli suur osa Pariisi moekunstnikul C. Dioril (pikk pidulik klossseelik, pikad kindad) Otsiti välja korsetid peene piha rõhutamiseks. Uut stiili nimetati new look'iks. Teadus. Eriti ilmekalt avaldus teaduse areng tuumafüüsikas, töötati välja tuumapommi. Pomm valmis 1945 a R. Oppenheimeri juhtimisel ja seda prooviti Jaapanis. Teadlased teadsid juba, et võib ehitada veel võimsama pommi, vesinikupommi. Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist
Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, näiteks kandsid naised kõrgendatud õlgadega pintsakut, mis meenutas vormikuube. Pärast sõda said suurmoeks nailonsukad. Kuid peagi taasavastati naiselikkus ja graatsia, mis ei tõrjunud küll sportlikku ja sõjaväelist moesuunda välja, vaid lisandus sellele. Selles oli suur osa Pariisi moekunstnikul Christian Dioril, kelle tähelend algas 1947. Aastail. Tema loodud on näiteks kuulus pikk pidulik klossseelik, mis püsis moes veel 1960.aastalgi. Selle juurde sobisid 1930. Aastail moes olnud pikad kindad. Soov oma naiselikkust rõhutada oli nii tugev, et peene piha saavutamiseks olid abiks korsetid. Uut rõivastiili nimetati new look' iks. NSV Liidus ja ka Saksamaa Demokraatlikus Vabariigis levisid uued moe- ja mõttevoolud vaid suurlinnades. Ametlik
annaabi.ee 
