Ta valiti 405 a. üheks strateegidest, süüdistas siis oma vastseid kolleege, valiti täievolilise strateegina (strategos autokrator) riigi etteotsa ja sai endale lõpuks kodanikelt ka ihukaitse, sest väitis, et vaenlased kippunud ta elu kallale. Kuid Dionysiose väejuhitegevus kartaagolaste järgmise rünnakuobjekti Gela kaitsmisel ei toonud oodatud edu. Seegi linn tuli võitluste järel maha jätta ja taas käisid jutud reetmisest, millega nüüd seostati ka Dionysiost. Sürakuusa aristokraatlikud ratsanikud koguni ründasid tema maja ja teotasid ta naist (Hermokratese tütart), mispeale viimane enda tappis. Dionysios suutis siiski Sürakuusa taas oma võimule allutada. Kuna kartaagolasi nõrgestas väes leviv taud, sõlmisid nad Dionysiose juhitud sürakuusalastega rahu. Kumbki pool säilitas selle, mis oli hetkel tema valduses; Kartaagolased tunnistasid Dionysiost Syrakuusa valitsejana ja jätsid Sitsiilia idaosa sisuliselt tema võimu alla.
Läänepoolsete linnade maj. iseloomustab varajane maa kontsentratsioon. Türannia pikemat püsimist siin soodustas välispoliitiline olukord. Läänepoolsed Kr. linnad olid sunnitud pidevalt sõdima kohalike hõimudega ja teisalt Kartaagoga Sitsiilia pärast ja hegemoonia pärast Vahemere lääneosas. Türannideks said tavaliselt väepealikud. Sürakuusa tõus türann Hieroni ajal. Türann Dionysiose ajal sõda Kartaagoga 397. a., rahu, kus Kartaagole Sitsiilia lääneosa, Dionysosele idaosa. Dionysiost teatakse kui läänekreeklaste ühendajat. Musta mere rannik klassikalisel ajastul Oma poliitiliselt korralt olid Musta mere põhjaranniku linnad orjanduslikud vabariigid. Olbias ja Chersonesoses püsis peaaegu kogu klassikalise aja dem. kord. V saj. algul liitus mitu Krimmi idaosa linna Pantikapaioniga eesotsas ühtseks riigiks. Sellest ühinemisest sai alguse Bosporose riik. Põhjused nii maj. kui ka sõjalis-strateegilised. Viimased olid seotud Pärsia tõusuga
annaabi.ee 
