saasteainete sisalduse suurt varieeruvust, mis võib näiteks räime puhul olla seletatav liigi, käitumise ja toitumispiirkonnaga. Soome, Rootsi ja Eesti uuringud on näidanud, et ennekõike on probleem seotud lõhe ja räimega. Lõhe puhul on probleem eriti terav, kuna uuringute kohaselt on dioksiinisisaldus lõhes keskmiselt 34 korda suurem piirnormist. Dioksiinide seirest saame rääkida alates 2002. aastast. Eesmärgiks on olnud nii dioksiinide kui ka dioksiinilaadsete PCBde sisalduse määramine kalades, eelkõige Läänemere kalades. Põllumajandusministeeriumi (kuni aastani 2006) ja Veterinaar ja Toiduameti tellimisel on kõnealust seiret teostanud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostöös Mereinstituudiga. Proovide analüüsimisel on kasutatud välisriigi akrediteeritud laboratooriumi teenuseid, sest Eestis puudub tehniline võimalus ja volitatud laboratoorium selliste analüüside läbiviimiseks.
(600°C>T>200°C) tulemusena, milles osalevad kloori ja teisi halogeene kas anorgaanilises või orgaanilises vormis sisaldavad ained. Looduses leidub dioksiine praktiliselt kõikjal. Dioksiini isomeeridest on tuntuim sümmeetriline 2,3,7,8-tetraklorodibensodioksiin (TCDD), mis on akuutselt erakordselt toksiline närilistele (LD50=0,6 g/kg) ja ka tugev kantsero- ning teratogeen. NOEL = 1 ng/kg päevas 2 aasta jooksul. Teiste kaas- ning sugulasühendite toksilisus on madalam. Dioksiinilaadsete ühendite summaarse toksilisuse hindamiseks on kasutusele võetud dioksiini toksiliste ekvivalentide koefitsient (toxic equivalents quotient = TEQ) Dioksiinilaadsete ühendite summaarne päevane manustamine (daily intake) on tööstusmaades 1-2 pg TEQ/kg kehakaalu kohta. Poolestusajaga 8 aastat viib see mõõdetud sisaldustele ~ 30 ppt TEQ keha rasvkoes. 23. Mükotoksiinid: aflatoksiinid, ohratoksiinid. Siia kuuluvad rohkem kui 250 erinevat detekteeritud toksiini, mida teatud tingimustes
annaabi.ee 
