Suure asteroidide vöö sees tuntakse ka suhteliselt tühje alasid, näiteks Kirkwood augud. 4. Mõned "asteroidid" (mida tuntakse ka Kentauride nime all) on teada ka Päikesesüstee- mi äärealadelt, kuid nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi Vöö objektidele. 2.4 Kas mõni suur asteroid võib oma orbiidilt kõrvale kalduda ja tabada Maad? Mis juhtuks, kui komeet põrkaks kokku mõne planeediga? Kohutav pilt. Et sellest aimu saada, küsi dinosaurustelt, sest arvatavasti põhjustas nende hukkumise komeet või asteroid, mis põrkas Maaga kokku 65 miljonit aastat tagasi. Kokkupõrkele komeediga järgnes sündmuste jada maavärinad, tõusulained ookeanis, ja temperatuuri jahenemine tolmupilve tõttu, mis varjutas päikesevalguse, ning paljude taimede hävimine. Kokkuvõttes viisidki need sündmused hävingule dinosaurused ja paljud teised loomad, kes sellel ajal Maal elasid. Me ei tea, millal vapustab
Üks peamisi evolutsioonilisi sündmusi, mis leidis aset Paleogeenis, oli rohumaade teke. Ehkki need tavaliselt madalakasvulised õistaimed olid olemas enne Paleotseeni lõppu, ei saavutanud nad oma õitsengut enne Hilis-Oligotseeni ja Miotseeni. Rohu levik soodustas suurte rohusööjate arengut. Kuna rohi kasvas ja taastus kiiresti oli ta võimeline toitma raskeid rohusööjaid ja levma kiiresti üle maa moodustades avaraid rohumaid. Võib öelda, et imetajad pärisid maailma dinosaurustelt, evolutsioneerudes märkimisväärselt kiiresti Vara-Kainosoikumis. Arvatavasti tegid mõlemad läbi võitluse oma eksisteerimise pärast, dinosaurused takistasid imetajate levikut Mesosoikumi jooksul. Paleogeeni ajastu alguses oli enamus imetajatest väikesed ja sarnasid kaasaegsete närilistega. Nad ei olnud suuremad kui keskmise suurusega koerad. Enamus imetajaid jäid segatoidulisteks ja elukohakeskseteks, neil olid säilunud
annaabi.ee 
