Boccioni õppis alates 1901 Roomas kunstiakadeemia juures olevas koolis Scuola Libera del Nudo. Ta õppis ka Roomas plakatimaalija juures disaini. Koos oma sõbra Gino Severiniga sai ta divisjonistliku kunstniku Giacomo Balla õpilaseks. 1906 õppis ta Pariisisimpressionismi ja postimpressionismi. 1906. aasta lõpul ja 1907. aasta alguses õppis ta joonistamist Veneetsia kunstiakadeemias. 1914 avaldas Boccioni futuristlike maalikunstnike ja skulptorite manifesti "Pittura e scultura futuriste (dinamismo plastico", milles selgitas oma liikumise esteetikat: "Kui impressionistid panevad laua esitama üht kindlat hetke ja allutavad laua elu selle kujutamisele sellel hetkel, siis meie sünteesime iga momendi (aja, koha, vormi ja värvitooni) ning nende abil konstrueerime laua." 1912 osales ta Londonisrühmanäitusel ja 1914 uuesti. Need kaks näitust jätsid paljudele noortele inglise kunstnikele sügava mulje, eriti Christopher Nevinsonile, kes ühines
Futurism - tekkis juugendi/romantilise stiili vastukaaluks. Oli tohutus koguses manifeste. Optimistlik stiil. Sõda on hea asi, mis teeb kõik puhtaks ja saab kõike uuesti alustada. Inimene pole staatiline kuju, vaid näitab seda kuidas ta liigub. Mehaaniline kiirus + patriotism & sõda (ülistati sõja, parem on alusatada puhtalt lehelt) + akademismi vastavus + futuristliku arhitektuuri ideaal. Avalik vastuseis Sezessiooni printsiipidele + klassitsism Umberto Boccioni `'Dinamismo di un ciclista'' 1914 Antonio Sant'Elia - paberarhitektuur 1914 uus linn - ülistab tööstusarhitektuuri, masinaid, elektrijaamasid, kõik mis on uus ja loodusest pole ühtegi sõna juttu nende manifestides. Giacomo Matte Trucco - Fiati tehas Ekspressionism - tööstus asja vaatasid veidi inimlikust küljest. sakilised kaunistused, eenduvad karniisid ja suured katused. Bruno Taut julges kasutada esimest korda värve. Nimekam hoone on klaaspaviljon. Kasutati värvilist klaasi
annaabi.ee 
