Sveitsist levis kalvinims Pr-le, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsioon Inglismaal. Algul ei pooldanud Henry VIII Lutheri õpetust, hiljem pidi alustama Inglismaal ref-i. Ing kirik lahkus Rooma alluvu- sest, Ing-l suleti kõik kloostrid. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Ing-l välja angli- kaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Reformatsiooni levik P-Eu-s. Lisaks Saksa, Madalmaad, Suurbr-le võitis ref ka Skan- dinaavia maades: Taani, Rootsi, Soome, Vana-Liivimaa. Vastureformatsioon. Katoliku kiris vallandas vasturef-i võitlemiseks ref-ga, milles oli 2 suunda: 1. katoliku kiriku otsene vastutegevus. Inkvisitsiooni tugevnemine, mille ees- märk oli protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. 2. katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu, mis
Pre sid e n di valib parlam e nt. Presidentaalne korraldus Rahva s valin otse nii parlam e n di kui ka pre sid e n di. Valitsus e pan e b kokku pre sid e nt. 11. Föderaalriik Riigid kus om a elu korralda mi s el on suure m vabadu s. (USA , Sak s a m a a , Ven e m a a ) Unitaarriik Riigid,ku s kohaliku elu m áára b põhijoonte s keskvalitsu s e poliitika. ( Prantsu s m a a , Suurbritannia , Skan dinaavia riigid ka Eesti) 12. Põhis e a d u s e ja se a d u st e járgimist kontrollib õiguskantsler. Riigikontroll kontrollib riigi majandu st e g e v u st ja riigivaraga ümb erk ái mist. Kaitsepolitsei jálgib riigi julge ol ekut ja põhis e a d uliku st korrast kinnipida mist. 13. Konstitutsioon 1. Kirjalik õigusakt, mis sisaldab valitse mi s e ja se a d u s a n dlu s e üldisi põhim õtteid. ( Põhis e a d u s kõrg ei m se a d u s riigis) 2
annaabi.ee 
