Ta oli esimene hominiid, kelle asuala oli nii ulatuslik (Kirde-Aafrikast Lõuna-Aafrikani). Habilise-tüüpi leidude klassifitseerimise osas pole siiski tänapäevani üksmeelt. Ida-Turkanast on leide (vanusega 2–1,6 miljonit aastat), mis erinevad teistest suurema ajumahu (ja suuremate hammaste) poolest. Nende hulgas on kuulus leid KNMER-1470 (vanusega umbes 2 miljonit aastat), ajumahuga 775 cm³ ja oluliselt suuremate purihammastega. Osa uurijaid seletab selliseid erinevusi seksuaalse dimorfismiga (isased olid oluliselt massiivsemad, suuremate hammaste ja ajuga), teised aga tuletavad neist erinevustest kaks esmase Homo liiki: väiksema ajuga ja väikeste hammastega Homo habilis ning suure ajuga (üle 700 cm³) ja suurte hammastega Homo rudolfensis. See tähendab kahe varase inimliigi eksisteerimist ühel ajal ja järelikult sõltumatut teket. Viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just teise (kaheliigilise) seisukoha poole. Selle järgi kuulusid Olduvai ja
Ta oli esimene hominiid, kelle asuala oli nii ulatuslik (Kirde-Aafrikast Lõuna- Aafrikani). Habilise-tüüpi leidude klassifitseerimise osas pole siiski tänapäevani üksmeelt. Ida- Turkanast on leide (vanusega 21,6 miljonit aastat), mis erinevad teistest suurema ajumahu (ja suuremate hammaste) poolest. Nende hulgas on kuulus leid KNMER-1470 (vanusega umbes 2 miljonit aastat), ajumahuga 775 cm³ ja oluliselt suuremate purihammastega. Osa uurijaid seletab selliseid erinevusi seksuaalse dimorfismiga (isased olid oluliselt massiivsemad, suuremate hammaste ja ajuga), teised aga tuletavad neist erinevustest kaks esmase Homo liiki: väiksema ajuga ja väikeste hammastega Homo habilis ning suure ajuga (üle 700 cm³) ja suurte hammastega Homo rudolfensis. See tähendab kahe varase inimliigi eksisteerimist ühel ajal ja järelikult sõltumatut teket. Viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just teise (kaheliigilise) seisukoha poole
Nende poolt töödeldud kive e primitiivseid tööriistu on saadud kihtidest, mis on dateeritud kuni 2,5 milj a tagasi. Homo habilis oli arvatavasti kõigesööja, menüüs oli olulisel kohal loomne toit. Homo habilise luuleidude klassifitseerimisel puudub tänini üksmeel. Ida-Turkanast on leide vanusega 21,6 milj a, mis erinevad teistest suurema ajumahu ning suuremate hammaste poolest. Osa uurijaid põhjendab seda erinevust seksuaalse dimorfismiga. Teised tuletavad neist aga kaks erinevat esmase Homo liiki, kellest üks on väiksema aju ja väikeste hammastega Homo habilis, teine aga suure ajuga (üle 700cm³) ning suurte hammastega Homo rudolfensis. See tähendaks kahe varase inimliigi eksisteerimist ühel ja samal varasel ajal ning sõltumatut teket. Viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just kahe-liigilise seisukoha poole. Selle järgi kuulusid Olduvai ja
annaabi.ee 
