inimtegevus ning kliima muutumine. 12)Kus kohalt saadakse algandmeid kraavide ja jõgede veekoguste määramiseks? Usaldusväärsed on ainult pika rea (üle 30 aasta kestnud pidevad igapäevased vaatlused) andmed. Neid töödeldakse allpool kirjeldatud metoodikate alusel saamaks projekteerimiseks vajalikke algandmeid, veetasemeid või vooluhulki erinevate perioodide jaoks. 13)Suurte kanalite ja eesvoolude dimensioneerimise põhimõte Üle 2 km2 valgalaga kraave dimensioonitakse hüdraulilise arvutuse teel. Selleks on vaja teada arvutuslikke vooluhulkasid (määratakse hüdroloogiliste arvutustega) erinevate perioodide kohta: suvine keskmine, suvine maksimaalne ja kevadine maksimaalne. Ületustõenäosuste suurused on normitud: põllumajandusmaastikul voolusängi täitele arvutatakse 10%, truubid 3%. Kraavi mõõtmed peavad olema sellised, et veesügavus kraavis jääks kevadel põllumaal allapoole kaldaid või kui üleujutus lubatud
ja survetsooni laius zb; 2) leitakse ankrupoltide telje kaugus survetsooni keskkohast za valemiga zb za = d - ; (9.8) 2 3) leitakse ankrupoltide summaarne tõmbejõud valemiga M F t , Sd = a - N Sd ; (9.9) za 4) kontrollitakse või dimensioonitakse ankrupoldid. 9.3.4.3 Alusplaadi kontroll ankrupoltide tõmbejõust tingitud paindele Eeldusel, et alusplaat ei ole muude mõõtmetega võrreldes liiga õhuke, on arvutuskäik järgmine: 1) leitakse arvutuslik paindemoment ankrupoltide tõmbejõust: M Ed = Ft ,ed m , (9.10) kus m - poldiaukude tsentrite kaugus tõmmatud vöö välisäärest; 2) leitakse alusplaadi arvutuslik paindekandevõime
annaabi.ee 
