me ie tea veel, kuidas me mingeid asju teeme. See peab olema võimalikult hästi kooskõlas sellega ,mis tekib vastase või konkurentide tegutsemise läbi. Edukate muudatuste sammud Tunnetatud probleemid ja võimalused. Vajaduste rahuldamise võtmes on minigd mured. Sisemine loomingulisesus ja võimalused, mis tähendab, et tekivad ideed kuidas seda probleemi lahendada. Kohanemise ja rakendamise mote. Ressursid, mida saab kasutada. Nii võiks muudatused toimuda. See viib dilemmani. Kui võtame arvesse orgaanilise ja mehhanilise struktuuri, siis tekib dilemma. Muudatuste konteskstis see asi ei tööta. Muudatuste juhtimine. Neli kategooriat. Organisatsioonid kui poliitilised raamistikud. Kogu aeg on konflikt inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel. Igaüks vaatab oma mätta otsast. Paljudel on hüve, kes organisatsioonist saavad kasu, nt kes on kõvematel kohtadel jne. Need on kõik muudatustele vastu. Struktuurimuudatused.
Järgmine küsimus võiks olla: mis tüüpi (milliseid töötajaid) kaasata? Kui töötajad on staatusele ja saavutustele orienteeritud, siis võiks soovitada demokraatlikku juhtimisstiili. Kui töötajad on orienteeritud turvalisusele ja mugavusele, oleks autokraatne stiil ilmselt parem valik. Arvestades, et enamus selle töö tegijatest on naabruses asuva ülikooli tudengid, võiks kasutada demokraatlikku stiili. Ja olemegi jõudnud dilemmani- ülesande iseloom nõuaks autokraatlikku juhtimist, aga inimesed panustaksid enam, kui kasutatakse demokraatlikku juhtimisstiili. Mida peaks juht tegema? Olukorra teooria võtab arvesse kõik võimalikud lahendused. Näiteks, kas juht saaks muuta töö iseloomu? Kui see on võimalik, siis peaks juht muutma töö iseloomu selliselt, et see vastaks täitjate vajadustele ja sobiks võimetega. Kui ei, siis
annaabi.ee 
