Kark), kuna nemad said oma rolliga minu arvates kõige paremini hakkama. Nad rääkisid väga selge häälega ning elasid oma rolli hästi sisse. Toon välja just Froschi, kuna ta mängis väga uskuma jäävalt purjus inimest ning isegi purju inimese diktsiooniga sai tema sõnadest hästi aru. Tooksin välja ka vähem meeldinud näitlejad. Nendeks olid Prints Orlofski (Rauno Elp) ning Alfred (Andres Köster). Oskan öelda vaid seda, et neil jäi heast diktsioonist puudu. Prints Orlofsky mängis küll hästi, kuid tema sõnadest (eriti siis, kui ta laulis) polnud aru saada. Häiris ka tema aktsent, mis muutis sõnu veelgi arusaamatumateks. Alfredi juures häiris aga see, et (minu arvates) pingutas ta näitlemisega natuke üle. See häiris nii silma, kui ka kõrva. Orkestri kohta oskan öelda seda, et nende mäng oli suurepärane! Sai kuulda erinevate lugude tempot ning kuulata dünaamikat, mida oli selles operetis eriti hästi kuulda.
intonatsiooniliselt täpselt ja ühteaegu vaikselt laulmine keerukas. Kuna aldid 8 dubleerivad tenorit, siis mugavamaks laulmiseks võivad aldid laulda ülemist häält ning tenorid alumist häält. Näide 5. Takt 1011 4. B-osa polüfoonia paremini esiletoomiseks peavad saatehääled vaiksemalt laulma. 5. Sopranite B-osa sisseastumine kõrges registris. 6. Teose viimane takt sopranitel kõrge g-noodi laulmine. Diktsioonist rääkides tuleks teoses tähelepanu pöörata kaashäälikutele. Palju esineb k-tähega algavaid sõnu: kägu, kukub, kuuse, karjatselle. B-osas tuleks jälgida ka h-tähega algavaid sõnu: hoidijalle, helgib, heina. H-täht kipub eesti keeles kõneldes sõnade alguses kuulmatu olema. Tuleb jälgida, et kõik häälikud lauldes siiski mõõdukalt kuulda oleksid. Oluline on järgida ka algupärast noodivältust sõna ,,lindu" juures (takt 6), mida tänapäeval
annaabi.ee 
