Paljandub ka jõgede juures. Alamordoviitsiumis valitseb liivakivid, üleval karbonaatsed kivimid. See on üks maailma paremini kirjeldatud piirkondi. Maavarad: Kukruse lade-p õlevkivi. Praegu kasutatakse alla poole varudest. Näiteks Tapa varud on veel kas´utusele võtmata. Kaevandama hakati juba 1914. Praegu on kasutatud 1,1 mld tonni.. Ka Kukruse lademe kivid on kallutatud lõuna suunas. Lõuna pool on raskem põlevkivi kavandada. Ordoviitsiumi maavarade hulka kuuluvad ka diktioneema argelliit ja fosforiit. Fosforiiti on kaevandatud Maardus, Kunda ja Tapa pärast toimu fosforiidisõda. Sillamäe piirkonnas on püütud diktioneema argelliidist ajada õlisid ja saada radioaktiivseid elemente. Ehituslubjakivist (eelkõige Lasnamäe lade) on tehtud Tallinn ja sellest saab killustikku ning aetakse lupja lubjapõletusahjudes. SILUR Kesk-Eestis, Hiiumaa lõunaosas ja Saaremaal. Karbonaatsed kivimid. Fosiilide liigirikkuselt tunduvalt
Roosad tükid selles on päevakivi (ortoglas), klaasjad on kvarts, tume on vilk (biotiit). Tuntud on ka rabakivi, millel on hästi suured päevakivikristallid, mis murenevad kivimist kergesti ära ja rabakivi pudeneb seetõttu kiiresti ära. 2)settekivimid- nii mineraalsed kui orgaanilised setted. Eestimaa graniitsele kristalsele aluskorrale settisid vanaaegkonna meres: 1)alamkambriumi sinisavid ja liivakivid 2)ordoviitsium-liivad ja obulusliivakivi, glaukoniitliivakivi (roheline), diktioneema kiltkivi (sisaldab raskmetalle ja radioaktiivseid elemente, süttib kokkupuutes õhuga põlema), lubjakivi ja dolomiidi lademed (tüsedad kihid, nende vahel on põlevkivi) 3)silur- lubimergel 4)devon- keskdevoni liivakivi, ülem- devoni lubjakivid. Aluspõhjaks on Põhja-Eesrid merepiiril alam-kambriumi sinisavi ja lubjakivi, kesk-Eestis siluri mergel. On olnud palju jääaegasid. Vastavalt selleni, kuhu maani jää jõudis, nim. Valdai, Dnepri ja Lihvini jäätumisi
vastavaid tulemusi Pinnased on oma olemuselt keerukamad kui enamik ehitusmaterjale nad on kihilise ehitusega. Anisotroopsed, deformatsiooni sõltuvus pingest ei ole lineaarne Tegemist on tasand- või ruumiülesandega mitte varrassüsteemiga Mudelite loomine on keerukas. Kalju on omavahel tugevalt ühendatud massiiv: enamvähem kõik aluspõhja kivimid, kambriumi sinisavid, devoni savid, karbonaatsed kivimid, diktioneema argeliit, liivakivid, põlevkivi Jämepurdpinnased (kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (või väga väikeste tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnaseid, mille koostises on üle 50% tari läbimõõduga üle 2mm 23 Liivaks loetakse purdset valdava terajämedusega 0,06-2mm. Vesiliiv on veega küllastunud tolmliiv, kus sunnib kohati liivaterasid üksteisest eelduma ja vähendab nendevahelist
annaabi.ee 
