ettevalmistatud Salzburgi peapiiskopi teenistuses 1772.a tuli Salzburgis võimule peapiiskop Hieronymus Colloredo (pildil), keda kaasaegsed on nimetanud "valgustatud despoodiks" Ta nõudis Mozartitelt alates 1773.aasta algusest ka teenistust Sellega said läbi lõputud ametipuhkused Noor Mozart, harjunud publiku imetlusega, ei suutnud toime tulla allumisega õukonnareglemendile Taoline konflikt sõltumatu kunstnikuvaimu ja loomingut dikteeriva õukonna vahel on ajastule iseloomulik Salzburgi peapiiskopi teenistuses Sel perioodil komponeeris Mozart suurema osa oma vaimulikest teostest: 14 missat, neli litaaniat, kaks vesprimuusika tsüklit, kirikusonaate jpm. Stiilimurrang loomingus, tihti seostatud ka "tormi ja tungi" liikumisega: teostesse ilmuvad dramaatilised jooned, jõulised karakterid ja isikupärane väljenduslaad Salzburgi peapiiskopi teenistuses
omadused, oskused ja tõekspidamised (Türk n. d.). Liidri mõju on organisatsioonis siiski küllalt suur. Liider on rohkem emotsionaalne arusaam. Juht aga ametlik arusaam (Alas 1999). Eestis ja veel pea kolmekümnes maailma riigis viidi läbi uuring, kus intervjueeriti tippjuhte ja kelle lähedasemad kaastöötajad täitsid nende kohta küsimustikud. Uuringu tulemused näitasid, et alluvad näevad Eesti juhti eelkõige dikteeriva korralduste jagajana (Alas 2008, 120). Eesti juhi olemus on enesekindel, kes usub oma alluvatesse. Juhi põhifunktiooniks peetakse administratiivsete funktsioonide täitmist. 2.1 Positiivne dikteerija Uuringust selgus, et eestis on peamiselt 4 juhitüüpi. Kõige rohkem esinenud juhitüüpi võib nimetada positiivseks dikteerijaks. Seda sorti tüüpi iseloomustab ensekindlus ja täpne töökorralduste jagamine. Veel tasub ära nimetamist kaks positiivset külge,
peapiiskop Hieronymus Colloredo, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, kuid nõudis alates 1773. aastast ka teenistust. Sellega said läbi Mozartite lõputud reisid. Noor Mozart ei suutnud kuidagi toime tulla allumisega õukonnareeglitele ja väga vastuolulisena kirjeldatakse ka Mozarti ja vürsti Colloredo suhet. Kahtlemata olid nad isiksustena võrdsed vastased, ent nende vastasseisus oli ka midagi üldist: selles peegeldub sõltumatu kunstikuvaimu ja loomingut dikteeriva õukondliku teenistuse ajalooline konflikt. Konflikt vürstiga süvenes iga aastaga. 1777. aastal palus Mozart taas luba pikemaks kontsertreisiks Mannheimi ja Pariisi, selle ta ka sai. Reisile asus Mozart koos emaga, kuna isa ei saanud oma ametikohustusi jätta. Mannheimis armus noormees kirglikult 16- aastasesse lauljannasse Aloysia Weberisse, kuid Mozarti isa ei tahtnud sellest suhtest midagi kuulda ja käskis kohe reisi Pariisi suunas jätkata. Seekord polnud
annaabi.ee 
