Inglise kapitaliga finantseeriti põllumajandust. Sisepoliitika 19.sajandil. Pärast iseseisvussõda valitses Ladina-Ameerika riikide sisepoliitikas ebastabiilsus ja kaos.Tekkisid sagedased vandenõud,mässud,ülestõusud,revolutsioonid,kodusõjad ja riigipöörded.Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks.Omavahel põrkasid kokku väepealike ja kohalike võimuesindajate isiklikud huvid.Enamik võimuletulnud väepealikke valitses sõjaliste diktaatoritena, saavutades siserahu oma riigis. 19. sajandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisid ning Tsiili oli üks esimesi riike, kus tuli võimule rahvuskodanluse valitsus, mis püüdis edutult liberaalseid reforme teostada. Sõjad 19. sajandil Salpeetrisõda 1879-1884, kus Tsilli sõdis Boliivia ja Peruuga. Esimeses maailmasõjas ükski Ladina-Ameerika riik ei osalenud, vaid varustasid hoopis Antandi riike toorainetega.
jakobiinist terrorist oli kui uuesti sündinud. Thérésa pealekäimisel päästeti vanglast nii mõnigi “kahtlane”, paljud jäid üldse vahistamata. Pariisi sõideti igaks juhuks eraldi. Kuid siin arreteeriti kaunitar taas kui Prantsusmaaga sõjaolukorras oleva riigi kodanik. Kahtlustatuna spionaažis oli ta juba hukatavate nimekirjas. Tallien oli kimbatuses. Keda usaldada? Robespierre ja Saint-Just tundusid talle nüüd hullumeelsete diktaatoritena. Et oma armastatut päästa, otsustas Tallien minna riskile. Usaldada sai ta üksnes neid, kes olid küll süüdi samasugustes terroriaktides kui ta ise, kuid kes ihaldasid võimuladvikus muutusi. Kõne alla tulid sõbrad Fouché ja Barras [s]. Kolmekesi peeti nõu, kuidas järgmisel Konvendi istungil Robespierre maha hääletada. Kas nad aga leiavad piisavalt toetajaid? See oli mäng elu ja surma peale. Thérésa Cabarrus (Mme Tallien) Tallien Konvendi istungil 9
annaabi.ee 
