Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused, piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi, riigi huvid olid üksikisiku omadest kõrgemal ning hõivati uusi territooriume. 1917
ühiskondades lõpuks niisuguse sots.poliitikani mille tulemusena ühiskond jõuab heaoluriiki vaatamata teistele erinevustele Ebavõrdsuse vähendamise programme on võimalik võtta heaolu riigi mõiste alla Totalitaarsete ja demokraatlike reziimide erinevus · totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte kaasa arvatud religioon ja eraelu · Totalitaarse reziimi liidrid nimetatakse diktaatoriteks ja nad võivad olla kas tsiviilisikud või usutegelased.Võimu absoluutne omamine mida nad säilitavad opositsiooni represseerides Demokraatlik reziim : · olemas legitiimne opositsioon · kodanikuvabadus sõnavabadus · avaliku arvamusega manipuleerimine · propaganda Oligarhia raudne seadus - Oligarhia tähendab väheste valitsemist, otsustajad on eluliselt huvitatud sellest et neil oleks õigus hakkavad toetuse võitmiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerimiseks
annaabi.ee 
