Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"diiselrong" - 3 õppematerjali

diiselrong

Kasutaja: diiselrong

Faile: 0
Rong
11
ppt

Rong

Rong Mis asi on RONG? Rong on enamasti reisi või kaubavagunitest ning ühest või mitmest vedurist koosnev raudteetranspordivahend. Veduri asemel võib rongi vedada ka mootorvagun. Rongi ajalugu Esimesed rongid ja raudteed ehitati Inglismaal. See oli aastal 1830. Diiselvedur Diiselvedur on vedur, mille jõuallikaks on diiselmootor. Kaubarongide ees on tavaliselt just diiselvedurid. Diiselrong on reisirongikoosseis, kus rongi ühes otsas on ainult juhikabiin koos mootorvaguniga ning teises otsas diiselvedur Elektrirong on elektri jõul sõitev rong Elektriraudtee kohal on kontaktliin, millest elektrirongid vooluvõtturite abil elektrivoolu saavad. Elektrironge hakati kasutama 19.sajandi lõpul. Augustis 1883 avati elektriraudtee Brightonis. Tänapäeva elektrongid suudavad arendada kiirust üle 200 km/h.

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Raudteetransport
12
pptx

Raudteetransport

materjale tavaliselt teise riiki või sadamasse. Reisijate vedu on keelatud. Kaubarongidel on tavaliselt ees 1­2 vedurit, kuid kaubavaguneid võib olla ka üle saja. Kaubarongide suurimaks lubatud kiiruseks on 80 km/h, põhiveorongid võivad erandina liikuda ka kiirusega kuni 100 km/h. Reisirong Reisirong on rong, millega veetakse reisijaid. Reisirongid võivad sõita nii elektri kui ka diisli jõul. Elektrirong PESA Diiselrong Stadler FLIRT Neljavaguniline elektrirong. Eestis võetakse rong kasutusele 2013. aasta juunis. Uuel rongil on hea soojusisolatsioon, kena interjöör ja vastavus uusimatele nõudmistele kokkupõrkekindluse osas. Vagunite arv 4 Toide kontaktvõrgust 3kW Mootorite max võimsus 4 x 550 kW Max kiirus, km/h 160 Rongi tühimass, t 142 Rongi pikkus, m 75,04 Rongi laius, m 3,5 Rongi kõrgus, m 4,5

Logistika → Transpordiökonoomika
28 allalaadimist
Võlaõiguse üldosa konspekt
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

võimaluste vähenemisest tekkinud kahju asja kahjustamine/hävimine (§132): - uue samaväärse asja soetamiseks vajalikud mõistlikud kulutused (§132 lg 1) - hävinud asja väärtus (§132 lg 2) - parandamise mõistlikud kulud (§132 lg 3) - uue asja soetamine (§132 lg 3) - samaväärse asja kasutamise kulud (§132 lg 4) vt 3-2-1-121-08, 3-2-1-51-11, 3-2-1-124-11, 3-2-1-139-05 (liiklusõnnetus, hageja diiselrong sai kahju. Millisest hetkest hakkame arvutama? Asja kahjustamise hetkest, tuleb arvutada hüvitist), 3-2-1-155-05 (tulekahju, kahjuhüvitis võiks olla asja parandmise kulud, 3-2-1-169-10 keskkonnaohtlik tegevus (§133) - isiku varale tekitatud kahju - keskkonna kvaliteedi halvenemisest tulenev kahju vt KeVS § 8 hinnavahe hüvitamine (§135) - lepingujärse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe - lepingujärgse hinna ja teise poole lepingujärgse kohustuse

Õigus → Õigus
435 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun