Toimub kovalentsete sidemetega. · Sidemed saavad katkeda ka heterolüütiliselt. Toimub polaarsete sidemete korral · paardumata elektroniga osakesed on radikaalid · kui sidemete tekkimine toimub homogeenselt on tegu radikaalreaktsiooniga · elektronegatiivsus on elemendi voime tommata elektrone enda poole: H (2,1) ; C (2,5) ; N (3,0) ; O (3,5) · laengu jaotust molekulis iseloomustab diipolmoment (müü=e-d). Naitab kui suur ja kaugel on laeng. (Van der Waals). · Elektroonsed efektid molekulis on induktsioon ja resonants/mittepolaarne resonants · Induktsioon elektronegatiivse aatomi moju edasikandumine mooda sigma sidemeid. Sumbub kiiresti. Funktsionaalsete rühmade induktsioon!! Induktsiooni pohjustab aatomite voi funktsionaalsete ruhmade erinev elektronegatiivsus · resonantsmudel kirjeldab p-orbitaalil olevate elektronide omavahelist seotust ja elektronide
ÜL ÕP LK 201-202, harj ül 2.55-2.66 Hüpervalentne ühend – ühend, milles esineb laiendatud valentskihiga aatom Muutuv kovalents – sama element võib eri ühendites olla erineva valentsiga Enamus kovalentseid sidemeid on polaarsed, st emb-kumb aatom tõmbab suurema osa ühisest elektronpaarist enda poole. Aatomitel moodustuvad osalaengud. Polaarset molekuli iseloomustab dipoolmoment. Selle traditsiooniliseks ühikuks on debai (D). Nt HCl molekuli diipolmoment on 1,1 D. Seos SI-ga: 1 D = 3,34 * 10-30 C*m Elektronegatiivsus – iseloomustab elemendi võimet tõmmata sideme elektronpaari enda poole. Levinuim on Mullikeni skaala: X=1/2 * (I+Ea) elektronafiinsus ja ionisatsioonienergia väljendatuna elektronvoltides (1eV/osake=96 kJ/mol) Mittetäielik oktett. Esineb peamiselt boori (B) ühendites. Kergesti moodustuvad koordinatiivsed kovalentsed sidemed, st sidemed, kus mõlemad elektronid tulevad ühelt osapoolelt. Boori ja alumiiniumi ühendid
annaabi.ee 
