Oskan võrrelda digitaalse materjali jagamise eeliseid ja puudusi ning analüüsida jagatava materjali väärtust ja sobivust. Alati mäletan, et kõik laaditud interneti infot, jääb seal igaveseks, seejärel olen väga ettevaatlik oma isikluku informatsiooniga. · Kodanikuaktiivsus veebis Kasutan erinevaid E-teenuseid, näiteks, kodanikuportaal, EHIS süsteem, Innove, ID- kaart (internet-panki sisendiks ja allkirjastan dokumente digitaalselt ). · Koostöö digitehnoloogia toel Kasutan eesmärgist lähtuvalt erinevaid veebipõhiseid koostööteenuseid ning nende erinevaid funktsioone. Näiteks, Moodle Hitsa projektis osalen. Oma kaasõpilastega, kui kirjutame referaati, siis kasutame Google Dokumentid, et iga saaks pärast oma osa lõpetamist, seda kohe postida. · Netikett Mina mõistan kultuuride mitmekesisuse arvestamise tähtsust digisuhtluses ning arvestan seda. Saan aru, et kõik inimesed on erinevad, ja millised võivad olla
aga juba päris palju, ning neid tuleb aina juurde. Digitaalne kirjaoskaja on inimene, kes mõistab digitaalse kirjaoskuse 8 põhielementi ning oskab arendada neid oskusi. Digitaalse kirjaoskuse 8 elementi on: kultuuriline, kognitiivne, konstruktiivne, kommunikatiivne, eneskindluse, loovuse, kriitilse ja kodaniku element. Digitaalset kirjaoskust saavad kõik inimesed arendada, tehes kirjalike tõid, luues erinevate välimustega ja kujunditega kirju, kuid seda kõike tänapäeva digitehnoloogia abil. Samuti õpetatakse tänapäeval ka õpilasi, kasutama üha rohkem digitaalset kirjaoskust. Digitaalse kirjaoskuse ning tavalise kirjaoskuse vahe on see et digitaalne kirjaoskus võimaldab kirjutada ning kirjeldada asju digitaalses maailmas läbi tehnoloogia - videode, muusika, tekstide ja teiste selliste asjade abil. Digitaalse kirjaoskuse vastandid on aga näiteks plagiaat, mis tähendab kellegi teise tõõ
"42 Tuletõkestusribade loomisel on antud ka soovitusi kasvatada neile lopsakaid taimi. Eesti oludes sobiks selleks taimeks näiteks lupiin. Paraku ,,töötab" selline riba vaid lühikest aega suve keskel, sest kevadel taimed alles tärkavad, kuid põua ajal närbuvad ja muutuvad ise tuld edasikandvateks.43 Digitaalkaameratel põhinev seiresüsteem Viimasel kümnendil on tõhusama seire huvides maailmas rakendatud moodsa info- ja digitehnoloogia võimalusi. Seiresüsteemid, mis põhinevad digikaameratel, on edukalt toiminud tuleohtlikes metsades ja muudes piirkondades peaaegu kõigis maailmajagudes.44 Digitaalkaameratel põhinev süsteem koosneb kaamera, pikse- ja ülepingekaitsmega seirejaamadest. Nende kaamerate tööraadiuseks on kuni 20 km ning pöörlemisraadiuseks on 360 kraadi. Kaamerad liiguvad ka vertikaalselt, mis võimaldab täpsustada põlengu asukohta. Samuti on kaameral ka spetsiaalne suitsueristusfilter
annaabi.ee 
