ent ka jõe- ja järvenimesid ning muud mikrotoponüümikat. Talude ja linnakruntide puhul ka kinnistusnumbreid. Digiteerimine. 21. sajandil on varasemad arhivaalide kopeerimiseks kasutatud tehnoloogiad (mikrofilmile pildistamine ja fotokoopiate valmistamine) valdavas enamuses asendunud digitaalsega digitaalsena valmistatakse rahvusarhiivi arhivaalidele nii tagatis- kui kasutuskoopiaid. Erinevatel andmekandjatel arhivaalide digiteerimisega tegelevad filmi-, riigi- ja ajalooarhiivi säilitusosakonnad, kus on kasutusel mitmekülgne professionaalne tehnika. Kopeerimist teostatakse vastavuses arhivaalide digiteerimise sisuliste ja tehniliste põhimõtetega. Lisaks arhiivides tehtavale igapäevasele digiteerimistööle teostati perioodil 2010-2012 suuremahulisi digiteerimisprojekte Euroopa Liidu struktuurifondide projektide kaudu: Kaartide ja plaanide digiteerimine digiteeriti ja muudeti uuendatud
mille digitaalversioone ei saa algteoste kriitilise seisukorra tõttu kasutajatele kättesaadavaks teha. · Hinnata allikmaterjali asjakohasust siduskasutuseks. · Arvutada välja digiteerimiskulud. Autoriõiguste kaitseks peavad pildid olema varustatud nähtamatute vesimärkidega. Konkreetses kultuuriprojektis oma eesmärke taotlev kultuuriüksus peab arvestama koostalitlusvõime ja andmete taaskasutamise vaatenurki. Pärandi digiteerimisega seotud tegevused sõltuvad tehnoloogia kiirest arengust, mille tõttu tuleb arvestada vajadust korrastada andmeid ning rakendada edumeelseid kultuuri säilitamist ja digitaalpärandit käsitlevaid tehnoloogilisi ja rakenduslikke nõudeid. Metaandmeid tuleb kasutada viisil, mis võimaldab erinevatesse digitaalkogudesse kuuluvate materjalide ja objektide otsingut. Konkreetse asukoha või kunstniku kirjes tuleb kasutada näiteks märksõnu. Need elemendid võimaldavad siduda digitaalprojekti
annaabi.ee 
