Sellisel juhul peaks aga kindlasti uurima perekonna majandusklikku võimekust ja vastavalt sellele hüvitama mingisuguse osa seadme maksuvusest. Mõeldes aga koolide rahastamisele ja elanikkonna üldisele elatustasemele Eestis, siis üleriigiline e-õpikute peale üleminek kindlasti lähitulevikus veel toimuma ei saa. Olgugi, et 21. aajandit iseloomustab suuresti tehnika ja tehnoloogia areng, ei pruugita alati kõikide tõusvate trendidega kaasa minna. Nii on ka õpikute digitaliseerimisega kui ühed koolid teevad innuga suuri samme e-õpikute kasutuselevõtuks, siis teised üritavad sellest ideest mööda vaadata nii suure kaarega kui vähegi võimalik. Asi ei pruugigi olla halvas idees, vaid pigem teostusvõimaluses. Kui ikka vastavaid vahendeid ja ressursse napib, siis ei saa üritada võimatut. Iga kool ja selle õpilased on erinevad ning nii peabki iga kool õpikute digitaliseerimise idee lahti mõtestama enda jaoks personaalselt ning alles siis vaatama, kas
Tihtipeale olid koolikotid suuremad kui õpilased ise. Koolikottidest oli raskem ainult mäletada, mis vihikuid järgmine päev kaasa tuli võtta. Ei juhtunud harva ka seda, et õppematerjalid omavahel vahetusse läksid ja selle tõttu, et minu asjad pinginaabri kätte olid sattunud, kodused ülesanded tegemata jäid. Peavalu tõi see kõigile: mulle, vanematele, õpetajatele. Eelneva probleemi lahendamiseks on välja tuldud õpikute digitaliseerimisega. Paberkandjal raamatutele eelistatakse tahvelarvuteid ja e-lugereid. Sellisele õppimisviisile pole suudetud veel täielikult üle minna, kuid ideaalses variandis ei pea õpilased enam kaasas kandma kümmet erinevat õpikut, vaid näiteks iPadi, kus kõikide ainete materjalid olemas on. Kuna tegemist on pigem kallite nutividinatega, tekib küsimus, kust saavad õpilaste vanemad selle jaoks raha. Üheks variandiks on
nii, et nad iga päev silmarõõmu kingiksid, meenutades erinevaid mälestusi, mis nendega seotud on justkui suveniirid kallitest hetkedest. See on tõesti ilus idee, mis võiks isegi toimida, kuna ma ei poolda raamatute kadumist riiulitelt, et nood tühjadena tolmu koguksid. Vahur Afanasjev tunneb muret autorite käekäigust ja autoriõigustest, mis võivad tugevalt kannatada saada, kui info kergemini kättesaadavamaks muutub. Google oli alustanud raamatute digitaliseerimisega, kuid kohus oli sekkunud, peatades uuemat kirjandust puudutavad arengud ja seda just sellepärast, et kaasaja autorid saaksid ikka tasu oma vaeva eest. Karl Martin Sinijärv pakkus välja uue idee, et tarbijaskond võiks aastas maksta sümboolse tasu nii saaksid kirjanikud suuremagi kasumi kui muidu ja ka rahvas jääks rahule. Siinkohal aga ei saa ma päris nõustuda, kuna mitte kõik inimesed ei loe raamatuid
tif) ning sellel punase äärejoonega (äärejoone paksus (Outline Width): 0.4) ja täitevärvita (Fill Color: No Color) maakasutuse polügonid (Uus_maakasutus). Pilt esitage piisavalt suurelt, et oleks võimalik näha digitaliseerimise täpsust. 8 9 14. Kuidas teil teie arvates polügonide digitaliseerimine õnnestus? Mis valmistas probleeme ja mis meeldis? Kui teil on kogemusi mõne teise tarkvaraga (nt. MapInfo) andmete digitaliseerimisega, siis võrrelge erinevate programmide võimalusi. Kuna programm oli juba tuttav, siis läks polügonide digitalkiseerimine ka mõnevõrra lihtsamini. 15. Nimetage, milliseid kõrguse väärtusi (ja miks) te uue maakasutuse puhul kasutasite. Uue maakasutuse puhul kasutasin järgmisi kõrguse väärtusi: 0 m = lammisoo, veekogu, künnimaa 1m = kõrrelised, poollooduslik rohumaa, viljapõld, kultuurrohumaa 5 m = õueala 10 m = hooned, soomets 15 m = võsa (lehtmets) 20 m = okas- ja segamets
annaabi.ee 
