20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
mis töötab inimese heaks. Teadus on inimkonna teenistuses. Tehnoloogia on tööriist, neil ei ole ka oma autonoomiat, on selleks, et maailma korrastada, saame nendega loodust mõjutada. Vahend selleks et loodust allutada. Loome masinaid mlle puhul oleme veendunud et nad ei anna meile tagasilööke. Saame koguaeg pikendada end looduse suunal, aga me ise ei muutu sellest. See on valgustusest saadik olemas. Digitaaltehnoloogiaga on probleem. Kuidas mõjutab inimesi psühholoogiliselt. Inimene saab masinaid lõpmatult juurde toota, saab oma keha pikendada koguaeg. Saab lülisid juurde panna. Kestab lõputult, ühtki takistust ei ole. See on valgustusajastuga kaasa tulnud progressiidee. Tehnoloogiline protsess on ka lõputu. See ongi inimese triumf looduse üle. Elame selles proteeside kaudu. Proteesid on ihuliikme kunstlikud asendajad. Telefon on protees. Prillid samuti. Kirjutatu on inimhääle pikendus Freudi arvates
annaabi.ee 
