peaksid pakkuma inimestele midagi n-ö seedimiseks, jagama ja andma ideid. Samuti mõtiskles ta interneti ja sotsiaalmeedia üle. Jens Thorhauge, Taani Raamatukogude ja Meedia Agentuurist lasi lendu järgmised mõtted: uus raamatukogu on kõikjal, kus on kodanikud; raamatukogudele ja informatsioonile on juurdepääs kõikjal; meedia ja info on igal pool ja tasuta; raamatukogu ruumist saab eelkõige ruum inimestele, mitte primaarsena hoiukoht raamatutele. Gitte Smed tõi välja digitaalteavikute laenutusprotsentide osakaalu võrdluses teiste teavikutega: 50% digitaalsuvised, e-raamatud 55% ja digitaalsed muusikafailid 10%. Lõpetuseks ütles Vahter, et Põhjalas on ühine väärtuste kogum, koostöö traditsioonid, toetuste süsteem jne, mis peavad jätkuma. Tõdeti, et raamatukogud peavad tähelepanu pöörama poliitikale ning olema kaasatud rahvusvahelistesse projektidesse.
mis on digiteeritud raamatukogus või komplekteeritud raamatukogu kogusse digitaalkujul · Digitaalteavik võib koosneda ühest või enamast failist. · Digitaalteavik koosneb ühest või mitmest e- sisuüksusest. Digitaalteavikud on: · elektroonilised raamatud · elektroonilised patendikirjeldused · võrgu kaudu kättesaadavad auvised · muud digitaalteavikud (nt aruandeid, kaardi- ja nooditeavikuid, eeltrükke). · Digitaalteavikute hulka ei kuulu andmebaasid ja elektroonilised jadaväljaanded. Elektrooniline raamat, e-raamat (electronic book, eBook) · - litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog E-raamatud on mh ka: · elektroonilised doktoriväitekirjad · raamatukogus digiteeritud dokumendid E-raamat · Elektrooniliste raamatute kasutamine
annaabi.ee 
