14 saj. Lõpp. Leonardo da Vinci leiutas läätsede jahvatamise ja poleerimise mehaanika. 1858 esimene teadaolev aerofoto, õhupalliga Bievre linnast Nadari poolt 1895 valmistas Laussedat esimese kasutuskõlbliku kaamera ja töötas välja selle tööprotsessi. 1909 W. Wight tegi lennukilt esimese liikumise ajal tehtud aerofoto. 2. Fotogramm-meetrilised süsteemid. Fotogramm-meetrilised süsteemid võib jagada kolmeks: 1) sateliitfotogramm-meetria kasutatakse digitaalkaameraid (SPOT-süsteem). 2) fototeodoliit- ehk terrestriline fotogramm-meetria kaamerad paiknevad maapinnal või selle vahetus läheduses ja on enamuses statsionaarsed. 3) aerofotogramm-meetria fotod pildistatakse aerofotokaameraga. Aerofotogramm-meetria eelised: · fotokujutise objektiivsus · informatsiooni suurem maht · plaanimaterjali saamise kiirus · välitööde mahu vähendamine · sõltumatus ilmastikust plaani koostamisel
maksimaalne töökõrgus vaid 15 kilomeetrit, SR-71 lendas aga 25 kilomeetri kõrgusel. Moskvat see aga ei huvitanud - kästi kuidagi olemasolevaga hakkama saada ja iga hinna eest Blackbird alla tulistada. Absurdne, kas pole? Kuid spionaaz ei communed vaid maa atmosfääris - tänu rakettidele sai saata orbiidile luuresatelliite, mida oli tol ajal võimatu alla tulistada ja häirida. Ameeriklased saatsid oma esimese luuresatelliidi orbiidile aastal 1960. Kuna tol ajal polnud digitaalkaameraid veel leiutatud ja satelliitkaamera pidi pildistama filmile, oli vaja see film sealt kuidagi ka kätte saada. See ka õnnestus, olles esimeseks edukalt kosmosest maale saadetud objektiks. Satelliit pildistas ühe missiooniga täis 9600 meetrit filmi. Selle võidujooksu kaotasid venelased 2 aastaga, suutes edukalt orbiidile saata luuresatelliidi alles aastal 1962.
Iga päev laetakse erinevatesse sotsiaalmeedia kanalitesse sadu miljoneid jäädvustusi. Näiteks viimaste andmete kohaselt laetakse Facebooki päevas üles 350 miljonit pilti. Veel 10 aastat tagasi oleks sellest võinud järeldada, et järelikult on fotoaparaatide tootjatel head ajad, sest tolleaegsete telefonide abil tehtud piltide kvaliteet ei olnud piisavalt hea. Samas tuleb märkida, et just 2003 oli see aasta, kus üle maailma müüdi rohkem kaameratelefone kui digitaalkaameraid. Igatahes on tegelikkuses piltide plahvatusliku kasvu taga justnimelt nutitelefonid oma üha kvaliteetsemate kaameratega, mis teevad silmad ette isegi mõnele peegelkaamerale. Kompaktkaamerate müügi langus ei tohiks selle taustal tulla üllatusena. Kui inimesele antakse valida, kas lisaks nutitelefonile kanda kaasas veel ka nii-öelda seebikarpi, või on nutitelefonisse sarnase või veel parema pildikvaliteediga seebikarp sisse ehitatud, ei tohiks olla kahtlustki, et