docstxt/122771265228007.txt
Signaalid Regulaarsed ja juhuslikud kas signaali elemendid on determineeritud või mitte. Pidevad või diskreetsed- kas signaali argument on pidev või diskreetne. Analoog ja kvanteeritud- kas signaali amplituud on pidev suurus või diskreetne e kvanteeritud. Digitaalsignaalid- kvanteeritud diskreetsignaalid mille kvanteeritud nivoode väärtused esitatakse kodeeritud kujul arvkoodis. Lisaks jaotatakse signaalid reaal ja komplekssignaalideks, lõpliku ja lõputu kestvusega ning perioodilisteks. Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid signaali tekitamine- pidevsignaali eeltöötlus diskreetimine ja kvantimine- digisigaali töötlus- digisignaal muundamine pidevsignaaliks- pidevsignaali järeltöötlus. Pidevsignaali diskreetimine On signaalist kindlatel ajahetkedel valimite võtmine. Saame signaali, mis on tükeldatud erinevateks diskreetideks. Sp ektri saamiseks tuleb teha diskreedit...
edastus toimuks samal ajal, kui kasutatakse sünkroonset ühendust. St. mõlemad osapooled peavad käima samas taktis, sama kella järgi. See jutt on suhteliselt poolik ja puudulik, signaalide ja andmete kohta. Reinul polnud nende küsimuste kohta slaide ja raamatutes polnud ka midagi õieti, seega ei osanud siia kirjuada ka midagi väga. Kui keegi oskab täiendada seda siis oleks väga tore kui ta seda teeks. /* Mida Harri rääkis: * *digiandmed ja digisignaalid = sünrkoniseerimine, kodeerimine, näiteks unipolaarne või polaarne *(NRZ, RZ, Manchesteri kood) või bipolaarne (AMI)... paralleelselt või järjestikku edastamine, *sünkroonselt või asünkroonselt * *analoogandmed digikujul = diskreetimine ofkoors, nyquisti reegel ja värk * *digiandmed analoogkujul = siinusega binaarse info edastamine (st tekitada liitsignaal eri *sageduse/amplituudiga signaalidest), faasi/amplituudi/sagdeduse moduleerimine eksole,
annaabi.ee 
