Materjali leidsin peamiselt internetist, kuid osa informatsiooni lisasin ka oma teadmiste põhjal ja raamatust. 3 MIS ON FOTOGRAAFIA? Fotograafiat võib kindlasti defineerida kunsti vormina, kuid seda võib selgitada ka piltide loomise protsessina. Pildistamiseks on vajalik kaamera. Neid on erinevaid: on kompaktkaamerad, peegelkaamerad, digipeegelkaamerad jne. Kompaktkaameraid nimetatakse tihtipeale seebikarpideks, kuna nad on väikesed ja kompaktsed. Üldjuhul ei ole võimalik nendega pildistamise protsessi ise suunata ning neil puudub ka peegel. Peegelkaameratel on peegel, nagu ka nimetus ütleb. Peegliga kaamerate puhul siseneb valgus objektiivi, kust edasi pääseb ta peeglile, mis peegeldab valgust edasi mattklaasile ja sealt veel erinevatesse kohtadesse, et pildistatavat näeks õigetpidi ja seda oleks võimalik teravustada. Pilt 1
aparaatidel on võimalus ka ise võtet mõjutada, ei pea rahulduma automaatprogrammiga. 5 Miinused - korraliku kvaliteediga aparaadid on päris kallid, odavamatel on pildikvaliteet kehvavõitu ja lisafunktsioone napib, suur voolutarve, digimüra ja päästiku viivitus paljudel mudelitel. (2 lk 14) Joonis 1. Digikompaktkaamera Sony Cyber-Shot G 1.1.2 Digipeegelkaamerad Need kaamerad erinevad tehniliselt tavalistest peegelkaameratest palju vähem kui digikompaktid tavakompaktidest. Mingeid erilisi lisafunktsioone enamasti ei ole, peale nende, mis on seotud piltide salvestuse ja sorteerimisega. Digitaalse peegelkaamera LCD-l reeglina (uuemad ja kallimad on ka juba otsevaatega nt Nikon D3) otsevaadet ei ole. Peegalkaamera puhul kuvatakse pildistatav optiliselt pildiotsijasse. Fotoaparaadi objektiivi taga on ka neil, nagu kõigil digikaameratel,
annaabi.ee 
