aga olles Päikesest väiksem ,jätab katmata selle ääreosad. Nii on võimalik näha taevas heledat rõngast, mille keskmes on Kuu. Kuidas vaadelda? Kindlast ei tohiks päikesevarjutusi palja silmaga vaadelda, see võib tekitada nägemise kahjustumist ja halvimal juhul ka pimedaks jäämist, kuna Päikseslt tulev valgus on väga ere. Samas ei tohiks ka läbi digipeeglite ja muude kaameratega varjutust jälgida, sest siis võivad tagajärjed veelgi hullemad olla. Juhul, kui digipeegelkaamera on varustatud spetsiaalse filtriga, ei tohiks midagi halba juhtuda. Kuuvarjutus Leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu trajektoor ei läbi igal tiirul Maa varju, sellest tingituna ei ole ka kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Samamoodi nagu päikesevarjutusel, on ka kuuvarjutusel oma liigid: täielik ja osaline kuuvarjutus.
Normaalseks tööks oleks siis vaja objektiivi, mis 35 mm filmi ekvivalendis oleks fookuskaugusega 20 mm või vähemgi. (vt Joon.2) Plussid - Pildid kiiresti arvutisse, digiklõpsu omahind on nullilähedane (samas eeldab enne aga oluliselt rohkem rahakulu kui seda kuluks samaväärse peegelkaamera ostuks) ning hea kaadri saamiseks saab enne tuhandeid versioone klõpsida praktiliselt nullkrooniga. Miinused - kallis kere + kallid objektiivid + tõhusa lainurga puudumine. (3 lk 14) Joonis 2. Digipeegelkaamera Olympus E-420 1.1.3 SLR-tüüpi kaamera Nn SLR-like (ing. k "peegelkaamera-tüüpi") kaamerad (nimetetekse ka "bridge cameras" vahepealsed kaamerad), tegelikult siiski ,,kompakt-tüüpi kaamerad". SLR-tüüpi kaamera jääb oma üldistelt omadustelt nende kahe aparaadi vahele. Pildiotsija poolest, mis oli peamiseks erinevuseks peegel-ja kompaktkaamera vahel, võib SLR tüüpi kaamera aga julgelt liigitada digikompaktide sekka. Sinna muideks ta ka ametlikult kuulub.