täita ka digitaalselt, kuna vormi väljad on küllalt lihtsad ning see säästaks kohal käimise vaeva ja aja. Samuti teeks see sissekanded infosüsteemi lihtsamaks, kogu info oleks lihtsamini kättesaadav ning paberimajanduse arv väiksem. Vaadates e-valimise teenuse kasutusmahu aasta-aastalt suurenemist, võib eeldada, et ka abielu sõlmimiseks tulevikus loodavale lahendusele leiduks kindlasti kasutajaid ning see leiaks kasutust praktikas. Seega on digilahenduste loomisel ka nende protesesside juures oma positiivsed küljed, mis kannustaksid inimesi nende võlusid kasutama. Positiivsete kogemustega käivad alati kaasas ka negatiivsed ning seda kindlasti ka teemadel, mis nii delikaatsed ja personaalsed. Abielu ning sünni registreerimisega veebis kaoks ära kogu ametlik koosviibimine ning tähistamine, tegemata jäävad kenad pildid meenutada aastaid hiljem ei ole pea midagi peale arvutis antud digiallkirja
Eelkõige avaldub Eesti avalik sektor on jätkuvalt eesrindlik innoovaatilise infotehnoloogilise see IT sektoris, mis vajab hädasti spetsialiseerunud töötajaid. lähenemise eest. Seda kajastas ka hiljutine ’Digital Single Market’ raport Meedias kärgatab pidevalt arutelusid pagulaste temaatikal, mis lisab Euroopa Komisjoni poolt. Sama raport viitas aga sellele, et ettevõtted, ka survet avalikus sektoris töötajatele. Inimeste puudulikud erasektor, pole digilahenduste kasutusele võtmisel eriti tegusad olnud ning teadmised ohutusest ja enese päästest merel on kulmineerunud võib mõjuda riigi erasektori konkurentsivõimele pidurdavalt. mitmes sotsiaalses kampaanias, eriti joovastusega ujumise teemal, Jätkuvalt ägeneb erinevate inkubaatorite, ärikiirendite töö ning nende mis on toonud palju avalikkuse tähelepanu merepäästele ja koostöö ülikoolidega
jooksul lahendatud. Spetsialistid tõid ohuna välja ka kliendipoolsed rünnakud: tehti kaks katset, mille käigus loodi demonstratiivne pahavara ründamaks valimisrakenduse kasutajapoolset liidest. Kuigi Eesti Vabariigi seadusandlus lubab valimisametnikel e- hääletuspettuse tuvastamise korral veebipõhise hääletamise katkestada, – ja uurimisrühm hindas selle heaks erakorraliseks meetmeks, – eeldab see, et pettus tõepoolest avastatakse. Eesti on küll digilahenduste kasutamise poolest maailma esirinnas ning e-valimistel osalejate arv näiteb pidevat tõusu, kuid e-hääletussüsteemi turvalisuses võib antud analüüsi põhjal tõdeda tugevaid puudujääke. Kasutatud kirjandus: Riigi Infosüsteemi Amet (2019). E-hääletamine ja e-valimised. Võrgulehel:: https://www.id.ee/rubriik/e-haaletamine/ (22.11.2020). Olari Koppel (2020). Eesti Rahvusringhääling. Olari Koppel: valimiskomisjon ei võltsi Eesti valimistulemusi
annaabi.ee 
