1.1.2 Digipeegelkaamerad Need kaamerad erinevad tehniliselt tavalistest peegelkaameratest palju vähem kui digikompaktid tavakompaktidest. Mingeid erilisi lisafunktsioone enamasti ei ole, peale nende, mis on seotud piltide salvestuse ja sorteerimisega. Digitaalse peegelkaamera LCD-l reeglina (uuemad ja kallimad on ka juba otsevaatega nt Nikon D3) otsevaadet ei ole. Peegalkaamera puhul kuvatakse pildistatav optiliselt pildiotsijasse. Fotoaparaadi objektiivi taga on ka neil, nagu kõigil digikaameratel, valgustundlik sensor mis täidab sama funktsiooni, nagu kompaktkaamera puhul film. Selle sensori ja objektiivi vahel on aga veel peegel. Sellest tulenebki peegelkaamera nimetus. See peegel peegeldab objektiivist tuleva kujutise üles, kus asub pentaprisma või -peegel. Pentaprisma või -peegel omakorda suunab sellesama kujutise kaamera pildiotsijasse aparaadi taha. Niimoodi optiliselt üle kantav kujutis on täpselt seesama, mida "näeb" objektiiv.
"42 Tuletõkestusribade loomisel on antud ka soovitusi kasvatada neile lopsakaid taimi. Eesti oludes sobiks selleks taimeks näiteks lupiin. Paraku ,,töötab" selline riba vaid lühikest aega suve keskel, sest kevadel taimed alles tärkavad, kuid põua ajal närbuvad ja muutuvad ise tuld edasikandvateks.43 Digitaalkaameratel põhinev seiresüsteem Viimasel kümnendil on tõhusama seire huvides maailmas rakendatud moodsa info- ja digitehnoloogia võimalusi. Seiresüsteemid, mis põhinevad digikaameratel, on edukalt toiminud tuleohtlikes metsades ja muudes piirkondades peaaegu kõigis maailmajagudes.44 Digitaalkaameratel põhinev süsteem koosneb kaamera, pikse- ja ülepingekaitsmega seirejaamadest. Nende kaamerate tööraadiuseks on kuni 20 km ning pöörlemisraadiuseks on 360 kraadi. Kaamerad liiguvad ka vertikaalselt, mis võimaldab täpsustada põlengu asukohta. Samuti on kaameral ka spetsiaalne suitsueristusfilter. Digikaamera teeb täistiiru oma telje optimaalse sagedusega (5-10